Pole nõudeid – pole varjendeid. Varjendite arendus ja ehitus toovad raha ning töökohti
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Pea kolme kümnendi eest lõppenud Nõukogude okupatsiooni ajast on maha jäänud küll rida endisi tuumasõja tarbeks rajatud varjendeid, kuid nüüdseks on need amortiseerunud või sootuks rüüstatud. Teisel iseseisvusperioodil vajus varjendite teema tagaplaanile, et mitte öelda olematusse. Idast taas lähtuva ohu valguses on Eestis käivitunud arutelu varjendite vajalikkuse üle. Paraku on arutelude tasemele jäädudki. Eestis puudub kohustuslik varjendite süsteem erinevalt näiteks Soomest. Aga aeg tiksub sõja rütmis.
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
Enimloetud
4
Argo Pillessoni sõnul on tema eesmärk järgmise 5 aastaga ettevõtte käive kahekordistada
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõttekoht ka linnaametnikele ja seda paljuski eluasemeturu kontekstis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele