Korteritehingute arv kahanes, müügipakkumiste arv kasvas
Esimeses kvartalis tehti järelturu korteritega nii Eestis tervikuna kui ka pealinnas ligi veerandi võrra vähem tehinguid, võrreldes aastatagusega. Ka aprillis oli nõudlus järelturul tagasihoidlik, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kinnisvara taskukohasus on viimase paari aastaga oluliselt halvenenud.
Foto: Arno Mikkor
Eestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis langust. Aastases võrdluses ehitasid ettevõtted esimeses kvartalis 11.2% vähem. Tegemist on neljanda järjestikuse kvartaliga, mil ehitusmaht langeb.
Võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga, lubati käesoleva aasta esimeses kvrtalis kasutusse 2225 uut eluruumi ehk 78% rohkem. Samade perioodide võrdluses uute eluruumide nõudlus kahanes ligi komandiku ja ehitusmaht üle kümnendiku.
Aktiivseimad on soomlased, ameeriklased ja sakslased. Piirkondadest on välismaalaste seas populaarseimad Harjumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Venelased annavad tooni müüjate hulgas.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.