Üürikinnisvara investorite näguripäevadele võib paista lõpp

Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta II kvartalis Tallinnas 2 459 korteritehingut, mis on 11% vähem kui aasta varem. Korteritehingutest suurima osa moodustasid tehingud korteritega pindalaga 41-55 m², märgib kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Võrreldes mullusega, arendajate meelsus kortereid üüritulule arendada on muutunud: hulgiostjaid võetakse jälle jutule. Paraku aga valitseb müüja ja ostja hinnaootuse vahel 15-25- protsendiline erinevus, tõdeb LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.

Üürihindade põhi oli talvel-kevadel ära, aga vahepeal on nõudlus kasvanud ning hinnad on vaikselt tõusmas suuremates tõmbekeskustes eeskätt odavamate korterite osas, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.

Teisel poolaastal tahaks väga leida hea hinnaga hea objekti, kus see investeerimata kapital tööle panna ja selle võrra investoritele tulevikus veel rohkem dividendi välja maksta, märkis Eften Capitali juhatuse liige Kristjan Tamla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.