3. novembril toimunud Eesti Ehituskonverentsil tõdeti, et kuigi järgmisel aastal korteriehituses mahtude osas midagi ilusat ei ole oodata, siis teisi tellimusi siiski on ja suurt kriisi ei paista. Pigem püütakse kohaneda uue reaalsusega ja otsitakse tasakaalu hindade, intresside ja klientide ostujõu vahel.

- Ehituturgu lahkasid Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Ivo Volkov, Nordecon Eesti juhatuse liige Tarmo Pohlak. Arutelu juhtis Urmas Vaino. Foto: Raul Mee.
Avaettekandes Luminor Eesti peaökonomistil Lenno Uuskülal majanduse kohta häid uudiseid ei olnud, sest majanduskasv on nende hinnangul lükkunud edasi 2024. aastasse. Samuti on inimeste ostujõud tugevalt langenud ja kuna kinnisvara on pea 50% kallim kui enne Covidit, siis inimesi, kes saaksid osta suuri kortereid lubada, on vähe. Ehitajate kindlutunne madal, seega head ajad praegu ei ole, aga tõsist kriisi ka ei ole näha, sest tellimusi siiski veel on. Ka tööjõudu on enam saadaval, sest töötlevast tööstusest on inimesi vabanemas, osa neist jõuab ka ehitusse välja, kuid tööjõud jätkab kallinemist, sest ostujõud on tuntavalt vähenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?