Käesoleva aasta mais avas päästeamet taotlusvooru ühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Võimalik oli taotleda raha generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks või keldrite sissepääsude korrastamiseks. Kokku laekus üle Eesti 56 avaldust, millest saab toetust 27 projekti.
Toetust pakuti 1950–1990 ehitatud tüüpprojektiga majadele.

Seotud lood

Uudised
  • 02.01.24, 12:20
Kortermajade keldrid ehitatakse varjumiskohaks, esimesed saavad raha riigilt
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Uudised
  • 29.12.23, 08:02
Arendajad kardavad kallist hoopi: minister nõuab uusarendustele varjumiskohtade rajamist
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Arvamused
  • 29.12.23, 11:08
Vootele Päi: me ei ela teletupsumaal – varjumiskohtade vajaduse tingib geopoliitiline reaalsus
Olles näinud raketitabamusi Viimsit meenutavas Irpinis, ei jää kahtlustki, et ka Eestis peaks olema elementaarsed varjumiskohtade nõuded täidetud, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastukajana kinnisvaraarendajate kriitikale.
Uudised
  • 12.04.23, 07:26
Pole nõudeid – pole varjendeid. Varjendite arendus ja ehitus toovad raha ning töökohti
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele