Kelder varjumiskohaks 80 000 euro eest: riik plaanib ühistutele rasket koormat
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida.
Foto: Andras Kralla
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Käesoleva aasta mais avas päästeamet taotlusvooru ühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Võimalik oli taotleda raha generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks või keldrite sissepääsude korrastamiseks. Kokku laekus üle Eesti 56 avaldust, millest saab toetust 27 projekti.
Olles näinud raketitabamusi Viimsit meenutavas Irpinis, ei jää kahtlustki, et ka Eestis peaks olema elementaarsed varjumiskohtade nõuded täidetud, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastukajana kinnisvaraarendajate kriitikale.
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.