Arendajad varjenditest: vajalik lisakulu

Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.

Sõjaohu tõttu otsustas seni võlvkeldreid ja moodulmaju teinud Revonia disainida rea moodulpommivarjendeid. Kasutuskõlblike pommivarjendite jätkuva puudumise all kannatavasse Eestisse neid paraku aga veel ei jagu.

Jah, optimism on turule naasmas. Ent elamuarendajad on silmitsi väljakutsetega, mida seni pole olnud. Kolm arendajat avavad olukorda ja loetlevad, mida nad oma koostööpartneritelt nüüd ootavad.

Ülemiste keskuses tähistati avaliku varjumiskoha märgisega kaks ala: ohu korral võivad inimesed tulla maa-alusesse parklasse ja maja ette evakuatsioonitunnelisse.

Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.