Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes

Iga uuendusliku lahendusega ei pea kaasa jooksma. Kõige kallimad lahendused ei pruugi alati olla kõige efektiivsemad, eriti kui varuosad või spetsialistid on kättesaadavad ainult välismaalt, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisagentuuri WHAT IF haldusteenuste juht Siim Pilv.

See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.

Kliimaminister saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, millega eraldatakse Ida-Virumaa korteriühistutele 15 miljonit eurot renoveerimistoetust. Tegemist on sel aastal teise Ida-Virumaale suunatud toetusvooruga, mis avaneb eelduslikult septembri lõpus ja on mõeldud korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.