Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes

Iga uuendusliku lahendusega ei pea kaasa jooksma. Kõige kallimad lahendused ei pruugi alati olla kõige efektiivsemad, eriti kui varuosad või spetsialistid on kättesaadavad ainult välismaalt, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisagentuuri WHAT IF haldusteenuste juht Siim Pilv.

See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.

Kliimaminister saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, millega eraldatakse Ida-Virumaa korteriühistutele 15 miljonit eurot renoveerimistoetust. Tegemist on sel aastal teise Ida-Virumaale suunatud toetusvooruga, mis avaneb eelduslikult septembri lõpus ja on mõeldud korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist.

Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.