Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes

Iga uuendusliku lahendusega ei pea kaasa jooksma. Kõige kallimad lahendused ei pruugi alati olla kõige efektiivsemad, eriti kui varuosad või spetsialistid on kättesaadavad ainult välismaalt, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisagentuuri WHAT IF haldusteenuste juht Siim Pilv.

See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.

Kliimaminister saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, millega eraldatakse Ida-Virumaa korteriühistutele 15 miljonit eurot renoveerimistoetust. Tegemist on sel aastal teise Ida-Virumaale suunatud toetusvooruga, mis avaneb eelduslikult septembri lõpus ja on mõeldud korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.