Maja muretud aastad on illusioon: kuidas pikaajaline hooldusplaan säästab raha ja närve

Täna ei saa ruumilist arengut hallata üksnes klassikaliste arhitektuuri, ruumilise planeerimise või maastikuarhitektuuri distsipliinidega. Vaja on inter- ja transdistsiplinaarsemat lähenemist, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Pole uudis, et ehitus- ja kinnisvarasektoris on vajalik digisiire liiga aeglane. Peamised probleemid on madal tootlikkus, killustatus, koostöökultuuri nõrkus ja sellest tulenevad viited ja vead projektides; lisaks pärsib kasvu tööjõupuudus, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.