Maja muretud aastad on illusioon: kuidas pikaajaline hooldusplaan säästab raha ja närve

Täna ei saa ruumilist arengut hallata üksnes klassikaliste arhitektuuri, ruumilise planeerimise või maastikuarhitektuuri distsipliinidega. Vaja on inter- ja transdistsiplinaarsemat lähenemist, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Pole uudis, et ehitus- ja kinnisvarasektoris on vajalik digisiire liiga aeglane. Peamised probleemid on madal tootlikkus, killustatus, koostöökultuuri nõrkus ja sellest tulenevad viited ja vead projektides; lisaks pärsib kasvu tööjõupuudus, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.