Planeeringute jätkusuutlikkus: kas järgmine buum toob kaasa teadlikuma arengu või déjà vu?

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Pole uudis, et ehitus- ja kinnisvarasektoris on vajalik digisiire liiga aeglane. Peamised probleemid on madal tootlikkus, killustatus, koostöökultuuri nõrkus ja sellest tulenevad viited ja vead projektides; lisaks pärsib kasvu tööjõupuudus, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Inimkonnana seisame silmitsi radikaalsete ühiskondlike muutustega, mis ootavad meid lähiaastatel, kus tööviisid kõigis sektorites muutuvad põhjalikult, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Me vajame vähem üksikasjalikke üld- ja detailplaneeringuid, rohkem vabadust arhitektile - see toob kiiruse ja ka kvaliteedi, teeb turu dünaamilisemaks, viib hindu alla, kommenteerib Kinnisvarauudised.ee-le linnastrateeg ja rohepöörde nõunik Tallinna Tehnikaülikoolis Pärtel-Peeter Pere.

Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.