Võidukas arhitektuuribüroo paneb ise enda kasvule stopi

Sellel ametikohal on palju potentsiaali, tööpõld on muljetavaldav, väljakutsete ring veel enam. Ent arendajad ja arhitektid on praktikutena valmis oma soovide ja ka konkreetsete soovitustega ulatama abikäe. Nende kommentaarid on halastamatud, ent soovitused väga olulised ja edasiviivad.

Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.

Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneelis neli eksperti.

Eestis on kitsakohaks see, et planeerimise ja lubade taotlemise süsteem nõuab otsuste langetamist enne arutelu, milline peaks ümbruskond olema, osutab Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera.

Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?