Hoonete süsiniku jalajälje kohustust lükati edasi, aga turg nõuab seda juba täna
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
LCA arvutust ja analüüsi peaksid tegema need inimesed, kes on ehitussektori taustaga. Niiviisi on need analüüsid, järeldused ja ettepanekud praktikasse viidavad ja projekti praktikas kohalduvad, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Foto: Mardo Männimägi
Sõltumata sellest, kas riik muudab süsiniku jalajälje kohustuslikuks või mitte, on see juba täna turul tegutsevaid ettevõtjaid mõjutamas nii projekteerimise kui ka ehitamise faasis, nendib Kadri-Ann Kertsmik intervjuus Kestlikkusuudistele.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.