Eestis pole eluasemekriisi tegelikku ulatust veel mõistetud

1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.

Eestis muutub planeerimine kiiremaks ja läbipaistvamaks, ametisse astuv riigiarhitekt lisab vaid hoogu, märgivad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson saates Kinnisvaratund.

Täna on kinnisvara- ja ehitussektor kinni klassikalistes lepinguvormides ning vanades harjumuspärastes tööviisides, mis ei paku stiimuleid koostööks ja kõigi jaoks suurema väärtuse loomiseks, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ning näitab kätte 3 olulise valdkonna tulemuslikud koostöökohad.

Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.

Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.