Kortermajas võib teinekord tüliõunaks kujuneda ka ümbritseva kinnistu kasutus – üks korteriomanik tahaks teha peenraid ja istutada lilli, teine jällegi sinna autot parkida.

- Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
- Foto: Raul Mee
„Kaasomandis oleva kinnisasja kasutamise ja sellega seonduvate kohustuste osas tuleb korteriomanikel kokkuleppele jõuda,“ soovitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Ühiselt tuleb otsustada ja otsusena kirja panna, milline näeb välja haljastus, kes seda hooldab ja kuidas toimub seonduvate kulutuste kompenseerimine. Kui kortermaja juurde planeeritakse puhkekohta, tuleb samuti kokku leppida, kes ja kuidas seda kasutama hakkab,“ soovitab ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.