Kortermajas võib teinekord tüliõunaks kujuneda ka ümbritseva kinnistu kasutus – üks korteriomanik tahaks teha peenraid ja istutada lilli, teine jällegi sinna autot parkida.

- Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
- Foto: Raul Mee
„Kaasomandis oleva kinnisasja kasutamise ja sellega seonduvate kohustuste osas tuleb korteriomanikel kokkuleppele jõuda,“ soovitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Ühiselt tuleb otsustada ja otsusena kirja panna, milline näeb välja haljastus, kes seda hooldab ja kuidas toimub seonduvate kulutuste kompenseerimine. Kui kortermaja juurde planeeritakse puhkekohta, tuleb samuti kokku leppida, kes ja kuidas seda kasutama hakkab,“ soovitab ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.