• 23.05.25, 09:45

Kaido Jõeleht: meie, jõukad inimesed, peaksime rohkem ühiskonda panustama

Oleks väga tore, kui me kõik, jõukamad inimesed, mõtleksime rohkem teistele ühiskonna kihtidele ja panustaksime, et vaesust oleks vähem, rääkis Kaamos Groupi asutaja Kaido Jõeleht saates “Tippkohtumine”.
Kaido Jõeleht: “Kui inimene peab pidevalt muretsema, kuidas kuu lõpuni välja tulla, siis ei ole tal võimalik mõelda suuremalt ega ka teistele.”
  • Kaido Jõeleht: “Kui inimene peab pidevalt muretsema, kuidas kuu lõpuni välja tulla, siis ei ole tal võimalik mõelda suuremalt ega ka teistele.”
  • Foto: SANDER ILVEST
Kaamos Group panustab oma töötajate lastesaamisesse, haridusse ja iduettevõtetesse, rääkis Jõeleht. “Sageli hinnatakse ettevõtteid või inimesi ainult nende varanduse järgi. Öeldakse näiteks, et vot temal on 200 miljonit. Aga keegi ei tõsta esile seda, et enamik sellest rahast on tegelikult ühiskonna käsutuses. See raha on seotud ettevõtetega, mis loovad töökohti ja arendavad majandust,” sõnas Jõeleht.
Jätkub intervjuu Kaido Jõelehega.
Miks te panite ettevõttele sellise nime nagu Kaamos? Sõna on ise ilus ja tähendab soome keeles polaarööd, aga võib tähendada ka sügismasendust ja pimedust.
Tegelikult on tegemist juhusega. Vanasti olid kiired ajad ja olid spetsiaalsed firmad, kes müüsid valmis nimega ettevõtteid ja mul oli tegelikult soov hoopis teine nimi panna, aga kuna selles registris ei olnud midagi muud, siis tuligi Kaamos.
Mis see teine nimi oli, mis te tahtsite panna?
Vandid. Ma olen ise pärit Lääne-Saaremaalt, kus vanasti tegutsesid vandid, et pulli pärast muidugi.
Kas on hea, et läks ikkagi Kaamos, mitte Vandid?
Tegelikult on vaieldamatult mulle see nimi järjest rohkem meeldima hakanud. Me oleme seda mitu korda proovinud vahetada, sest see nimi tekitab inimestes natuke masendust, aga tegelikult on tegemist meie kliimavööndi eripäraga ja kaamoses inimesed kasvavadki tugevamaks. Iseenesest on see väljakutsuv nimi.
Millal teil endal viimati ettevõttes kaamos peale tuli?
Pean ütlema, et tegelikult sellist madalseisu ma pole tundnudki. Neid raskeid aegu on olnud, nagu eelmine majanduskriis ja koroonakriis, aga päris kaamos, ma arvan, ei ole olnud.
Te olete pea terve elu tegelenud ettevõtlusega. Kuidas ja miks te ettevõtjaks hakkasite?
Tuleb minna natuke kaugemale. Ma olen sotsialismi kasvandik ja töötasin metsavennana 13 aastat. Olles käinud mõned korrad Soomes, sain aru, et meil on ikkagi midagi väga viltu kogu selles Nõukogude Liidus. Ja kui oli võimalus teha kooperatiive, siis me seda ka tegime.
Kellega?
No see on juba Sylvesteri ajalugu. Oligi neli metsameest, kes me olime asutajad.
Sylvesterist räägime natuke pikemalt ka pärastpoole, aga kui ma õigesti aru saan, siis hakkasite ettevõtjaks, sest midagi oli Eestis puudu. Tahtsite Eesti riiki edasi viia justkui?
Vaevalt, et need mõtted nii suured olid, aga oli lihtsalt soov. Soov teha teistmoodi, olla aktiivne ja ise luua.
Kuidas te kirjeldaksite ennast juhina?
Keeruline ülesanne ennast kirjeldada, aga minu jaoks on kõige tähtsam meeskonnatöö ja teiseks pead suutma arvestada iga oma töötajaga. Ükski ei ole tähtsam kui teine.
Praegu te ise aktiivselt tegevjuhtimisega enam ei tegele, olete nõukogu esimees. Kuidas te tahate, et teie ettevõtet juhitakse?
Ma arvan, et meie ettevõtet juhitakse praegu väga hästi. Meil on väga tubli Marek Pohla, kes on juhatuse esimees ja tema lähenemine on süsteemne, ta arvestab inimestega ja ise teeb ehk natuke liiga palju tööd.
Kas teie ja Marek Pohla olete kuidagi sarnased juhid?
Ma arvan, et me ei ole sarnased, aga meil on põhiväärtused samad. Marek on vaieldamatult süsteemsem, võib-olla kontrollivam kui mina olin. Ma lasin üsna palju inimestel ise otsustada. Ma ei taha öelda, et Marek ei lase otsustada, aga tal on tulevikunägemus rohkem paika pandud.
Teil on väga kirju taust, tegelete mitme valdkonnaga. Mis on see valdkond, mis südame eriti põksuma paneb?
Vaieldamatult puidutööstus, kuigi täna enam sellega ei tegele. Kaamosel on olnud puiduettevõtteid ja väga edukas oli spoonitootmise ettevõte. Oli periood, kus võib-olla maailma kasespooni turust tegid 50 protsenti kaks Eesti ettevõtet, aga kuna turg oli IKEA poolt kontrollitud ja IKEA võttis kasemööbli toodangust välja, kuna seda peeti liiga kalliks, siis muutus ka meie tegevus raskeks. Me olime selleks ette valmistunud, nii et me panime sinna teise tootmisliini ja nüüd on kogu see ettevõte poolakate omanduses.
Te olete juba mitu korda maininud metsandust ja Sylvesteri, millega tegelesite siis, kui korruptsioon vohas. Kas teilt on kunagi altkäemaksu küsitud?
Õnneks ei ole. Ütleme, et on küsitud toetusi, aga seda ei saa võtta altkäemaksuna ja meid teati tegelikult ja minu kreedo on olnud see, et konkreetselt pistise andmine ei mahu minu maailmavaatesse. Muidugi viid kingituse, pudeli või midagi, aga see on teine teema. Ümbrikutega mängimine ei tule kõne alla.

Seotud lood

TOP
  • 16.05.25, 06:30
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: lahjem supp ja kõhnumine
Vaata, kes kellele järgneb ja millisele kohale keegi sellel korral maandus - pilt on reljeefne
Käibemiljonäride klubisse võeti taaskord liikmeid juurde, kuid, nagu kvartali eestki, on ka seekord jaotus ühtlasem. Samas lahjenemise trend, ehkki vahepeal oli vägev tõus, on siiski jätkuv.
Uudised
  • 30.04.25, 10:15
Ärikinnisvaras kaotavad sertifitseerimata hoonete omanikud
Turuolukord Tallinnas, kus pakkumine ületab nõudlust, sunnib kinnisvaraomanikke selgemini positsioneeruma, märgib Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.
Uudised
  • 03.04.25, 09:35
TOP 10 | kes on ehitussektori parimad tööandjad
Ligi 10 000 inimese hääled on kokku loetud ning Eesti kõige paremad tööandjad on välja valitud. Ehitussektoris esikoht üllatusi ei valmistanud, kuid neile pakuvad konkurentsi mitmed tuntud tegijad, kelle juures samuti ihatakse töötada.
Uudised
  • 08.06.23, 12:22
Jõeleht: arendajad on nii tugevad, et suuri allahindlusi väga ei usu
Alustasime ühte uut kinnisvaraelamuarendust ja me ei sea endale roosilise plaan, et see olukord väga kiiresti kosub, rääkis Kaamos Groupi üks omanik Kaido Jõeleht Äripäeva raadios.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.05.25, 13:54
Everaus Kinnisvara AS pakub investoritele 11% tootlusega võlakirju
Viimaseid päevi!
Eesti kõige mitmekesisema arendusportfelliga kinnisvaraarendaja Everaus Kinnisvara AS pakub investoritele läbi avaliku võlakirjaemissiooni võimalust olla osa kõrge kvaliteediklassiga ettevõtte eduloost. 11%-lise aastase intressimääraga võlakirjaemissiooniga, mis kestab 27. maini, kaasatakse vahendeid ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Ettevõtte hajutatud riskidega arendusportfell, kogenud meeskond ja kõrged standardid on tugevaks aluseks pikaajalisele edule ja loovad väärtust nii koduostjatele kui investoritele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele