Käibemaksutõusu eel tehti Tallinnas juunis kinnisvaraga kokku 934 tehingut ja korterite ruutmeetri keskmine hind tõusis 3140 euroni, mis on viimase aasta rekord, kommenteeris 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Möödunud kuul müüdi Tallinnas 741 korterit, mis on üle 25% rohkem kui eelmise aasta juunis. “Eilsest tõusnud käibemaks pani nii mõnegi uue kodu ostja viimasel hetkel tegutsema, millele viitavad selgelt nii tehingute arvu kui keskmise ruutmeetri hinna kasv,” rääkis Elia Vääri, kuid rõhutas samas, et prognoositult ei toonud saabuv kaheprotsendiline hinnatõus Tallinna korteriturul kaasa mingit erakordset ostubuumi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Turule on tagasi tulnud flippijad ehk kehvas seisukorras korterite kokkuostjad, kes kiirremondi teevad ja vara kallimalt turule paiskavad – see on märk konkreetse investorgrupi usust, et turulangus on läbi, kinnitab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Taristuminister kinnitas korterelamute renoveerimistoetuse tingimused, mille alusel saavad korteriühistud sügisel toetust taotleda. Riik toetab ühistuid seekord kokku 80 miljoni euroga, mis aitab korda teha umbes kümne tuhande inimese kodud.
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Taristuminister kinnitas korterelamute renoveerimistoetuse tingimused, mille alusel saavad korteriühistud sügisel toetust taotleda. Riik toetab ühistuid seekord kokku 80 miljoni euroga, mis aitab korda teha umbes kümne tuhande inimese kodud.
Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale, kirjutab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja avab lähemalt turul toimuvat, seda ka tänase käibemaksutõusu valguses.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.