Kuidas teised riigid kiirendavad suurinvesteeringute tegemist – ja mida see Eestile tähendab

Tegelikult tõehetk kõlab veel pehmelt: novembris sai prognoositud, et nüüdseks juba üle miljoniruuduses ülepakkumises büroopindade turg keerab terve kinnisvaraturu pöörisesse, see hõlmab ka eluasemeturgu. Et kinnisvaraturg hakkab põhjalikult nihestuma oli arvata juba 7 kuud tagasi. Olukorda tunnistavad üksteise järel rida valdkonna eksperte.

Miljoniruudune ülepakkumises büroopindadeturg saab peagi ruutmeetreid priskelt lisa. Pealtnäha vaid ärikinnisvaraturu mure neelab teisedki külgnevad sektorid. Eesti kinnisvaraturg ühes eluasemetega siseneb seniolematusse pöörisesse. Unelmmõtlemine enam ei päästa. Vaata, kelle õuele tuleb õnn.

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.

Kui vaadata seda, mis toimub Lätis ja Leedus, siis mul ikka tihti kohtuvad kulmud juuksepiiriga, imestas Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas Investor Toomase konverentsil. Seal samas avas Liveni juht Andero Laur alanud aasta perspektiivi. Välisinvestorite kohta kõlas eraldi sõnum.

Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.