Pealinna korteriturul valitsevad korterid aastaist 1940-1990

Kinnisvaraturgu ei ole mõtet analüüsida lähtuvalt väärtpaberituru loogikast ja käitumismustrist – siin ei liigu hinnad päevapealt üles-alla, sõnab LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing eluasemeturgu analüüsivas erintervjuus Kinnisvarauudistele ning näitab ära 2 eluasemeturgu mõjutavat suurt faktorit.

Kevadine kinnisvaraturg on mõõdik, mis näitab, milline on ostjate kindlustunne ja ostujõud, et soetada kinnisvara ja võtta selleks laenu; stabiilses majanduskeskkonnas kandub see üle ka sügisesse, osutab SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

See on kasvav väljakutse. Järelturul on hoonefondi külluses, siinhulgas kisub poleemika eluaseme kättesaadavuse teemal aiva kõveramaks. Uusarenduste osas aga demograafilised muutused survestavad kogu sektorit üle vaatama, mida ja kellele ehitatakse. Olukorda lahkavad 2 eksperti.

Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.