Soome transpordiminister tembeldas Tallinna–Helsingi tunneli ebarealistlikuks megaprojektiks

Ma mõtlesin, et väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma asjad valmis ja siis viis aastat oleks seal võililled teisel pool Iklat, sõnas Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak Rail Baltica perspektiivi kohta saates "Eetris on ehitusuudised".

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Helsingi linnapea Daniel Sazonov leppisid eile Helsingis kokku, et kaks pealinna võtavad Tallinna-Helsingi tunneli projektis initsiatiivi enda kätte. Tunneli arendamist koguneb ette valmistama linnade ühine ekspertgrupp.

II kvartalis ja I poolaastal müügitulu suurendanud ehituskontsern Nordecon näeb turul mõõduka taastumise märke, kuid kasumlikkust kärpisid tõusvad sisendhinnad ja projektide portfelli struktuur. Firma ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak lahkas mõne aja eest vahetus intervjuus Eesti ehituse ja arenduse olukorda ning tegi prognoosi 2027.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.