Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liginullenergiamaja toimib Eesti kliimas suurepäraselt
Energiatõhususe ja keskkonnahoiu tõttu on ehitussektorile seatud teatud normid, mille järgi peavad alates 2021. aastast olema kõik uued hooned liginullenergiamajad. Kuigi täna peetakse liginullenergiahooneid veel nii-öelda tulevikumajadeks, valmistatakse neid Eestis edukalt nii karkass- kui ka palkmajana, räägib ümar- ja nelikantpalk- ning puitpaneelmajade tootja ASi Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo.
Ehitusvaldkonna nõudeid järgides on tootmisettevõttena näha turul kahte peamist trendi. Esimene on materjalist tulenev ehk järjest enamates riikides mõistetakse, et taastuva energiaallikana on puit parim, soodsaim ja keskkonnasõbralikem ehitusmaterjal ning seda väärtustatakse aina rohkem. Teine suund on energiasääst, mis tuleneb nii puithoonete säästlikust ehitusest ehk ökoloogilisest jalajäljest kui ka nende hoonete madalatest ekspluatatsioonikuludest.
Energiasäästliku ehituse alustõed on mõistlik aluseks võtta igasuguse hoone ehitamisel juba täna. Samas on oluline jälgida, milliseid investeeringuid on mõttekas Eesti tingimustes teha. Ei ole mõistlik kasutada lahendusi, millele lisanduva kulu tasuvusaeg on näiteks 90 aastat. Liginullenergiamaja on võimalik täna tehasetingimustes toota ja ehitada väga mõistlikult, kui jälgitakse õigeid printsiipe, alustades krundi ja lõpetades materjalide valikuga. Oma olemuselt on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille säästliku energiatarbimise juures toodetakse samal krundil taastuvallikatest lisaenergiat (näiteks tuulegeneraatori või päikesepaneelide näol).
Eramajade energiatõhususarv ei tohi ületada aastas:
madalenergiahoone puhul 120 kWh/m kohta
liginullenergiahoone puhul 50 kWh/m kohta
Energiasäästlikult võib ehitada nii puidust kui ka muudest materjalidest. Samas on puit meie hinnangul parim võimalik ja saada olev materjal. Põhjus on lihtne. Kivimaju ei ehitata Eesti ju enam ammu, sest tänapäevaste kivimajade puhul räägitakse õigupoolest plokkidest hoonetest, mitte aga maakivimajadest. Aga kui inimene soovib siiski ehitada energiasäästlikku kivimaja, peaks ta sellele lihtsalt puitmaja ümber ehitama. Samas välisilmelt pole puit- ja plokkidest majadel juba ammu enam vahet, sest mõlemaid saab vooderdada laudisega, aga ka üle krohvida.
Samal ajal on puit looduslik, taastuv, soe ehitusmaterjal, millel on head ehitusfüüsikalised omadused nii hoone konstruktsiooni tugevuse kui ka hea sisekliima tagamisel. Energiasäästlikke hooneid on võimalik ehitada nii palk- kui puitkarkassmajana – iga tehnoloogia puhul on vajalik jälgida just sellele omaseid nüansse ja kasutada vajalikke lahendusi.
Hea tulemus tuleb mõistlikkuse printsiipi järgides
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiahooned ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.
Kuna oma kodu ehitatakse eeldavalt üks kord elus, on see väga oluline otsus, mis tehakse reeglina piiratud eelarve tingimustes. Seega nagu iga asjaga siin elus, jookseb ka energiasäästliku ehituse küsimustes kuskil mõistlikkuse piir, millest üle investeerimine ei ole mõistlikus ajaperspektiivis tasuv. Eestis on üldised normid üldjoontes lihtsad: madalenergiahoone on energiatarbega kuni 120 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ning liginullenergiamaja energiakulu kuni 50 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.
Kuidas seda saavutada? Oluline on järgida teatud baasreegleid. Iga energiatõhusa maja ehitus algab loomulikult krundi valikust, millele järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja sobivad uksed-aknad. Oluline on silmas pidada, et kõige aluseks on põhjalik eeltöö – see tähendab projekteerimist, mille käigus tuleb kõik eeltoodud küsimused lahendada. Kõige olulisem on aga, et inimesel oleks hiljem hea oma kodus elada – kvaliteetsed ja loodussõbralikud materjalid, läbimõeldud planeering ning madalad püsikulud on selle aluseks.
Madalenergiamajad ei ole Eestis enam ammu midagi erakordset. Liginullenergiamaja kriteeriumi täitmine on Eesti tingimustes otstarbekas kõike eeltoodut arvestades täiendavate taastuvate energiaallikate kaasamisega ehk paigaldades näiteks lisaks tuulegeneraator või päikesepaneelid.
Väga suurt mõju maja ekspluatatsioonikuludele avaldab ehituskvaliteet ehk ka kõige kallima/energiasäästlikuma akna puhul pole sellest suurt kasu, kui selle paigaldab soss-sepp. Kõige kvaliteetsem ja energiatõhusam maja on kahtlemata tehase kuivades tingimustes toodetud hoone, mille on projekteerinud kogemustega insenerid kindlate protseduuride ja printsiipide järgi. Tehases toodetud majaelementide eelis on optimaalne materjalikulu, sest klient maksab tema maja ehituseks kuluva materjali, mitte kadude eest. Lisaks on ehitusplatsil kehva ilmaga tehtav müüriladumine või saagimine kallim ja samas ebakvaliteetsem kui soojas tehases maksimaalse valmidusastmeni tehtud majadetailide kiire kokku monteerimine krundil.
Kui pisem tehasemaja valmib võtmed-kätte-lahenduseni 2–3 kuuga ning suurema maja valmimisaeg on 4–6 kuud, siis ilmastikukindlaks saab tehases toodetud maja 1–2 päevaga – lõpptulemus on platsiehitusega võrreldes oluliselt kvaliteetsem, läbimõeldum ja ka kokkuvõttes soodsam.
Hetkel kuum
Liginullenergiamaja on võimalik täna tehasetingimustes toota ja ehitada väga edukalt, kui jälgitakse õigeid printsiipe, alustades krundi ja lõpetades materjalide valikuga. Oma olemuselt on liginullenergiamaja parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.
Ritsu AS
Tänavu 25aastaseks saav Ritsu AS on Eesti üks vanemaid majatootjaid. Unikaalsena on toodetavate puitmajade tootmistehnoloogia ja -liinid konstrueeritud ettevõtte enda inseneride poolt ning ehitatud Ritsu masinaehituse osakonnas. Ettevõtte insenerid loovad majadele lisandväärtust tehnoloogiliste rakenduste kaudu, pakkudes mitmeid innovatiivseid lahendusi, mida ei suuda isegi nimekamad palkmajatehased maailmas. Kuna Ritsu tegeleb nii majade projekteerimise, tootmise, ehitamise kui ka nende valmistamiseks vajalike seadmete arendamise ja tootmisega, saadakse tagasisidet igas etapis ning suudetakse vastavalt klientide soovidele lihtsalt parendada nii masinaid kui ka valmivaid tooteid. Ekspordi osatähtsus kogukäibest on aastate lõikes püsinud 70–80% piires. Põhiturgudeks on koduturu Eesti kõrval, kuhu jääb umbes neljandik kogu Ritsu tehases toodetud majadest, Saksamaa, Norra, Aserbaidžaan, Suurbritannia, Belgia, Prantsusmaa ja Rootsi. Aastate jooksul on eksporditud kokku 37 maailma riiki ja valmistatud üle 3000 elumaja ja 30 000 aiamaja. Ritsul on ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise ning visuaalse puidu tugevussorteerimise sertifikaat ja ta on ametlik passiivmaja konsultant.
Ritsu
Seotud lood
Hea arhitekt ei paku kliendile ainult soovitud projekti, vaid ka hoone projekteerimiseks vajalikku lisainformatsiooni, mõistlikke lahendusi ja koostööd usaldusväärsete partneritega.
Majja tuleaseme planeerimisel tuleks enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ning langetada valik lähtuvalt sellest, ütleb Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige Andrus Konga.
Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutunud üha konkurentsivõimelisemaks energiatootmise liigiks tavapäraste energialiikide kõrval. Ka Eestis on huvi PV- ehk Photovoltaic-süsteemide vastu väga suur ja aasta-aastalt suureneb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest tasuvusaeg parimatel juhtudel jääb tänaste energiahindadega isegi alla kümne aasta.
Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Lähemalt räägib rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜst.
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele