• 14.09.16, 16:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Päikeseenergia sobib igasse kodusse!

Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutunud üha konkurentsivõimelisemaks energiatootmise liigiks tavapäraste energialiikide kõrval. Ka Eestis on huvi PV- ehk Photovoltaic-süsteemide vastu väga suur ja aasta-aastalt suureneb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest tasuvusaeg parimatel juhtudel jääb tänaste energiahindadega isegi alla kümne aasta.
Päikeseenergia sobib igasse kodusse!
  • Foto: Sigmasystems
Nagu tehnikaga ikka, on ka selles vallas kiire areng ja see kindlasti lükkab paljude inimeste ostuotsust edasi, arvates, et küll varsti on hind veel soodsam või tulemas on murranguliselt võimsam paneel. Tõepoolest muutuvad päikesepaneelid tasapisi nimivõimsuses võimsamaks ja nende efektiivsus tõuseb, ent siin tuleks kindlasti arvestada ka seda, et igal uuel tootel on ka kallim hind. Üldjuhul see n-ö kõige-kõigem ei sobi kliendile, kes ootab kiireimat tasuvust, sest uue ja võimsama mudeli mõnevõrra suurem tootlikkus ei korva selle palju kõrgemat hinda.
Seega on päikeseelektrisüsteem mõistlik investeering nii kodu- kui ka ärikliendile, kui süsteem on dimensioneeritud vastavalt vajadusele. Optimaalse võimsusega süsteemi projekteerimiseks on vaja teada kliendi elektri tarbimist. Seejärel tuleks hinnata võimalikku paigalduskohta ja valida sobilikud süsteemi komponendid. Õigesti dimensioneeritud ja välja ehitatud PV-süsteem fikseerib energiahinnad pikkadeks aastateks.
Tihtipeale tekib erakliendil küsimus, milline paneel sobiks hoonega ega tunduks kui võõrkeha katusel või fassaadil. Hea uudis on see, et olenevalt tehnoloogiast (polükristall või monokristall) on võimalik valida PV-paneeli ja paneeli raami tooni (sinine-alumiinium või must-tume ehk nn full-black). On olemas veel ka punakat, rohekat jm tooni paneele. Üsna tihti jääb valik ühtlaselt tumedatele paneelidele, mis küll mõnevõrra kallimad, kuid visuaalselt ei tohi kodu välisilme kannatada. Äriklientide seas see väga tähtis ei ole, sest paneelid üldjuhul silma ei paista, kui need paigaldada suurtele lamekatustele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui tasuv on siiski päikeseenergia?
Päikesepaneelid toodavad elektrit päevasel valgel ajal. Mida suurem on päikese valguskiirgus, seda suurem on tootlikkus. Tavaliselt dimensioneeritakse paneelide võimsus (Wp või kWp) umbes 20% üle, võrreldes inverterite võimsusega (kW). Näiteks 10 kW inverter ja 48 x 260 Wp paneeli (12,48 kWp) annab väga hea tulemuse. See tuleneb sellest, et paneelide tipuvõimsus (Wp või kWp) antakse Standard Test Conditions’i (STC) tingimustes:
õhumassi indeks 1,5päikesekiirgus 1000 W/m²paneeli pinnatemperatuur 25 °C
Teisisõnu kuni 260 W on 260 Wp päikesepaneel võimeline hetkelist võimsust välja andma, kui atmosfääri tingimused on vastavad. Eesti keskmine päikesekiirgus 1 m² kohta on 900–1000 W ja atmosfääri tingimused vastavad STC-le suurel osal kevadistel päevadel. Samuti lühematel ajahetkedel suvisel ajal, näiteks ere päike pärast vihmasadu, mis jahutas paneelide pinna maha. Ülejäänud osal aastast on üks olulisi tipuvõimsust mõjutavaid tegureid üldjuhul kaugel sobilikust ja väljundvõimsus selle võrra väiksem (talvel on pinnatemperatuur sobilik, kuid päikesekiirgust on vähe ja suvel on kiirgus piisav aga pinnatemperatuur on oluliselt kõrgem). Elektri tootmine tipuvõimsusega ei ole suures osas Lääne- ja Lõuna-Euroopas terve aasta vältel üldse võimalik. Just need igati sobilikud klimaatilised tingimused kevaditi tagavad Eesti keskmiseks tootlikkuseks 900–1000 kWh aastas iga paigaldatud kWp kohta, mis on sama tootlikkus näiteks Saksamaaga võrreldes. Siit aga tuleb ka põhiline erinevus – tootlikkus Eesti tingimustes ei ole nii ühtlaselt kuude peale jaotatud ja ligi 90% toodetakse perioodil märts-oktoober.
Kui kliendi päevane elektritarbimine ei ole kuigi suur, siis selleks on olemas abinõu – AC ELWA Austria tootjalt MYPV. Seadme näol on tegemist omatarbimist maksimeeriva lahendusega juba välja ehitatud PV-süsteemile:

Hetkel kuum

Energiamõõtja fikseerib ära, kuidas elektrienergia majas liigub ja kui see hakkab võrku tagasi müügiks liikuma ehk omatarbimine on kaetud, lülitub sisse elektriküttekeha just selle võimsusega, mis parasjagu üle jääb (üks seade kuni 3kW). Küttekeha võib paigaldada kas akupaaki või boilerisse, sõltuvalt hoone spetsiifikast. Tegemist on antud hetkel soodsaima alternatiiviga toodetud elektrienergia salvestamiseks, sest akude hind on veel kõrge.
Tartumaal asuva teraviljahoidla katusele on paigaldatud 198 tk 270 Wp päikesepaneele, mis teeb paneelide tipuvõimsuseks 53,46 kWp. Paigaldatud inverterite võimsus on 2 x 25 kW. Jaama arvutuslik tootlus aastas on umbes 48 200 kWh:
Tabel tootluse ja tarbimisega teraviljahoidla näite põhjal. Aluseks on võetud 2015. aasta energiatarbimine kuude lõikes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Antud jaama elektritoodang kulub peaaegu 100% ulatuses omatarbimise katmiseks, mis tagab kiireima investeeringu tasuvuse, kuna selle võrra jääb võrgust ostmata kallis elektrienergia (elektrihind, ülekandetasud, maksud).
Näide tehtud tööst:
Teraviljahoidla Tartumaal
  • Teraviljahoidla Tartumaal
SigmaSystems OÜ tegutseb taastuvenergia sektoris alates 2013. aastast, pakkudes peamiselt päikeseenergia ja soojuspumpade lahendusi. Ettevõte on Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni (EPEA) üks asutajaliige. SigmaSystems OÜ valikus on mitmete Euroopa tehaste päikesepaneelid (Solvis, Bisol), inverterid (Steca, SMA, Fronius) ning kvaliteetsed kinnitussüsteemid (Renusol, Aerocompact).
SigmaSystems OÜ, +372 684 3900.
PV-süsteemide projekteerimine, müük ja paigaldus.Küsi lisa: [email protected]
sigmasystems.ee
SigmaSystems on esindatud Pärnus toimuval Energiamessil 24.09.2016 ning Messil Ehitus ja Sisustus Tartus 13.–15.10.2016.
VÕTAKS PÄIKEST!
Autor: Kristjan Karming, SigmaSystems OÜ juhatuse liige

Seotud lood

Erilehed
  • 27.01.16, 00:01
Kuidas valida projekteerijat?
Hea arhitekt ei paku kliendile ainult soovitud projekti, vaid ka hoone projekteerimiseks vajalikku lisainformatsiooni, mõistlikke lahendusi ja koostööd usaldusväärsete partneritega.
Erilehed
  • 06.09.16, 10:44
Kuidas leida majja kõige sobivam tulease?
Majja tuleaseme planeerimisel tuleks enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ning langetada valik lähtuvalt sellest, ütleb Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige Andrus Konga.
Erilehed
  • 21.03.16, 09:00
Mis on PUR-soojustus ja miks seda eelistada?
Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Lähemalt räägib rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜst.
Erilehed
  • 16.02.16, 11:08
Energiasääst välisseinte valikul
Energia kokkuhoiust ja üha rangemaks muutuvatest soojapidavuse nõutest lähtuvalt tuleb aina suuremat tähelepanu pöörata hoone välisseinte lahendustele, sest täna projekteeritud ja ehitatud majad peavad vastama kehtivatele soojapidavuse normidele ka aastate pärast.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.

Hetkel kuum

Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Uudised
  • 06.04.26, 14:04
Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Iga uusarenduse kodu leiab oma ostja omal ajal.
Uudised
  • 06.04.26, 07:00
Siin on pealinna edukaimad uusarenduste müüjad ja kõige popimad rajoonid
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Swedbanki kinnisvara ja ehituse allosakonnajuht Ero Viik.
Uudised
  • 06.04.26, 08:45
130 000 ruutu vakantsi - büroopindade turul kisub põnevaks
1997. aastast Uus Maad vedanud Jaanus Laugus valis enda mantlipärijaks noore ja ambitsioonika Argo Pillessoni.
Uudised
  • 24.03.26, 14:36
Kinnisvaraturgu raputab bosside lahkumislaine ja kollitab üks mõttetu äri
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Ehitustandril käib töö ja vile koos. Kahest 12-korruselisest tornist esimene peaks plaanide kohaselt valmima järgmise aasta I pooles.
Uudised
  • 08.04.26, 11:48
2 galeriid: Endover pani Volta SKAI-le nurgakivi. Kes kõik seal olid ja mis sinna küll tuleb?
Siin on kujutatud üldiselt planeeringualale kavandatavate hoonestuste paiknemist ja mahtu, kuid see ei ole detailplaneeringu lõplik lahendus – see selgub koostamise käigus.
Uudised
  • 02.04.26, 15:14
Tallinn algatas pea 2,5 ha ala ärihoonete detailplaneeringu
Talsinki eesmärk on tuua Eestisse uus elukvaliteedi standard - longevity- põhimõttel loodud linnakeskkond, mis toetab heaolu, loob kogukonda ja jääb ajas kestma. Fotol vasakult: Talsinki kvartali tegevjuht Rain Pärn, US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves ja Äripäeva raadio toimetaja Lauri Leet kinnisvarakonverentsil Business Arena Baltics.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele