• 16.02.16, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiasääst välisseinte valikul

Energia kokkuhoiust ja üha rangemaks muutuvatest soojapidavuse nõutest lähtuvalt tuleb aina suuremat tähelepanu pöörata hoone välisseinte lahendustele, sest täna projekteeritud ja ehitatud majad peavad vastama kehtivatele soojapidavuse normidele ka aastate pärast.
Energiasääst välisseinte valikul
Sobiva ploki valimine oleneb:
Maja kõrgusest
Maja arhitektuursest keerukusest
Kandvate seinte vahekaugusest
Avade suurusest ja arvust
Maja seinte üldisest kandevõimest
Samas peaksid lahendused olema hinnalt soodsad, lihtsalt teostatavad ning püsima võimalikult väikeste ekspluatatsiooni kuludega aastakümneid, loetleb Saint-Gobain Ehitustooted AS /Weber OÜ plokitoodete tootejuht Margus Tint.
Ehitusplokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad need ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Plokivaliku puhul on kindlasti olulise tähtsusega seina terviklahenduse maksumus, milles tuleb arvesse võtta plokid, segud, soojustus- ja viimistlusmaterjalid ning paigaldus.
Vastavalt hoone lahendusele peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on just sellele majale sobilik. Paraku aga esineb praktikas tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse ehk eskiisprojekti alusel ning konstruktiinve osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha.
Kui tegemist on lihtsa ühekordse majaga, siis enamikel juhtudel suurt ohtu polegi – seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 meetrit, seintes on suured aknad, müürile toetatakse suure sildega talasid jne, tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida – see on aga projekteerija töö.
Sõprade ja tuttavate nõuandeid kuulates ja ise otsustades võib tekkida oht, kus sein ehitatakse kas liiga nõrk või ebaotstarbekalt tugev. Kumbki variant pole hea: esimene variant on lausa ohtlik, kuna seina kandevõime pole piisav ja see võib puruneda, igaks juhuks paksema või tugevama ploki kasutamine pole aga majanduslikult, ehituslikult ja keskkonna seisukohast otstarbekas.
Milliseid plokke kasutada?
Rääkides Fibo plokkidest, kasutatakse kandvate seinte ehitamiseks plokke paksusega alates 200 mm. Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga, kusjuures ladumise viisi peaks samuti ette andma projekteerija.
Kuid siinkohal mõned soovitused: vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täisvuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud koormused (näiteks tala) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised pinged. Sel juhul aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada.
Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda õhkvahevuugiga. Kui laotakse kitsamaid ja raskelt koormatud seinatsoone nagu akendevaheline post, tuleks ka see laduda 100% täisvuukidega.
Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga, mis tuleks paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki ehk üks armeeritud vuuk iga kõrgusmeetri kohta. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas aga vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist kõrge ja pika seinaga, kus on palju uksi ja aknaid on soovitatav armeerida tihedamalt, näiteks iga kolmas vuuk. 100 ja 150 mm plokkide puhul tuleb paigaldada vuuki üks armatuur, alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada kaks bi-armatuuri.
Armatuur peab paiknema kindlasti segukihis ja seetõttu on paigaldamiseks kaks viisi - kõigepealt kantakse segu plokkidele ja surutakse armatuur segukihi sisse või paigaldaltakse armatuur plokireale ning alles siis pannakse segukiht. Sel juhul tuleb armatuuri segu sisse kergitada – kui see etapp jäetakse tegemata, siis on oht, et armatuur pole piisavalt seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama hakata. Kuna bi-armatuuri pikkus on 4 m, siis pikemate seinte puhul on vaja armatuuri jätkata, milleks tehakse seina sirgel osal min. 300 mm armatuuri ülekate. Nurga tegemisel lõigatakse üks armatuuri traat läbi ja teine traat painutatakse vastavalt nurgale.
Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega sillused, mis sobivad kuni 2,5 meetri pikkuste avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus. Kui ava on laiem kui 1,5 meetrit, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Müüriladumist tasub kavandada nii, et silluse alla jääks täisplokk, sest see jaotab silluselt tuleva koormuse ühtlasemalt müürile ja seeläbi väheneb pragude tekke võimalus silluse tugipinnas.
Kuna Fibo sillused ei ole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks ei soovita me sillusele toetada koondatud koormust. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele. Katsed on näidanud, et üks täiendav plokirida suurendab silluse kandevõimet ca 1,5 korda.
Õige soojustuslahendus tagab maja hea soojapidavuse aastateks
Rääkides välisseintest, tuleb soojapidavuse U = 0,12-0,17 W/m²K saavutamiseks Fibo plokkidest laotud sein väljast soojustada. Kuna need plokid ei oma tootmisprotsessist jäänud niiskust ja ehituse käigus seina sattunud niiskus kuivab kiiresti välja, võib seinte soojustamiseks kasutada nii mineraalvilla kui ka vahtpolüstüreenplaate.
Fibo plokkidest maja soojustamiseks ja viimistlemiseks sobib hästi õhekrohvisüsteem. Õhekrohvisüsteem on soojustus- ja viimistlusmeetod, kus soojustusena kasutatakse jäika vahtpolüstüreenist või mineraalvillast soojustust. Mõlemal puhul krohvitakse soojustuse pealmine pind ca 5-6 mm paksuse armeerimisseguga, mis omakorda kaetakse viimistluskrohviga.
Viimistluskrohvi osas esitatakse fassaadidele tänapäeval kõrgeid esteetilisi ja kvaliteedi nõudmisi, kuna tegemist on maja visiitkaardiga, mis on kõigile nähtav. Kahjuks kipuvad paljud fassaadid kiiresti määrduma või isegi lagunema ning selle põhjuseks võivad olla kas ebakvaliteetsed materjalid, madal ehituskvaliteet või nende mõlema koosmõju. Pikaaelise fassaadi aluseks on sertifitseeritud lahendus, kus kõik süsteemi komponendid on kõrge kvaliteediga ning sobivad koos hästi toimima.
Plokivaliku puhul on kindlasti olulise tähtsusega seina terviklahenduse maksumus, milles tuleb arvesse võtta plokid, segud, soojustus- ja viimistlusmaterjalid ning paigaldus.
Saint-Gobain Ehitustooted ASSaint-Gobaini kontserni ehitusmaterjalide haru alla kuuluv Saint-Gobain Ehitustooted AS tegutseb Eesti turul juba 1991. aastast. Alates aastast 2009 koondati ühise nime alla kaks äriüksusust: kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegudega tegelev Weber ning isolatsioonimaterjale, kipsmaterjale ja rippkonstruktsioone tootev Isover, Gyproc äriüksus. Saint-Gobain Ehitustooted ASi visioon on olla oma tegevusala juhtiv ettevõte Eesti ehitusmaterjalide turul.
www.sgehitustooted.ee
Saint-Gobain
Saint-Gobain
8 fotot
  • Saint-Gobain

Seotud lood

Erilehed
  • 27.01.16, 00:01
Kuidas valida projekteerijat?
Hea arhitekt ei paku kliendile ainult soovitud projekti, vaid ka hoone projekteerimiseks vajalikku lisainformatsiooni, mõistlikke lahendusi ja koostööd usaldusväärsete partneritega.
Erilehed
  • 06.09.16, 10:44
Kuidas leida majja kõige sobivam tulease?
Majja tuleaseme planeerimisel tuleks enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ning langetada valik lähtuvalt sellest, ütleb Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige Andrus Konga.
Erilehed
  • 14.09.16, 16:48
Päikeseenergia sobib igasse kodusse!
Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutunud üha konkurentsivõimelisemaks energiatootmise liigiks tavapäraste energialiikide kõrval. Ka Eestis on huvi PV- ehk Photovoltaic-süsteemide vastu väga suur ja aasta-aastalt suureneb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest tasuvusaeg parimatel juhtudel jääb tänaste energiahindadega isegi alla kümne aasta.
Erilehed
  • 21.03.16, 09:00
Mis on PUR-soojustus ja miks seda eelistada?
Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Lähemalt räägib rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜst.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 12:25
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.

Hetkel kuum

Arco Vara juhatuse liige Kristina Mustonen osutab investorite huvi kasvamise võimalusele.
Uudised
  • 05.02.25, 06:00
Riigiarhitekt, arendajatel ja arhitektidel on Sulle kindlad soovitused
SUUR LUGU. Karm kriitika ja 3 konkreetset ning õpetlikku soovitust turuosalistelt
Selgus uute kodude müügi pingerida
Uudised
  • 05.02.25, 09:26
Selgus uute kodude müügi pingerida
Erainvestor Gundo Roosve ja LHV Pensionifondide Kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.
Saated
  • 06.02.25, 13:00
Investorid lahkavad ärikinnisvara: parimad ostukohad on alles ees
Pane tähele - investorid jagavad investeerimissoovitusi
Walless vandeadvokaat Angela Kase.
Uudised
  • 07.02.25, 11:34
Koduostulepingutesse hiilivad ostjale kahjulikud tingimused
Ohukohad. Hoiatavad näited. Lahendused, mida järgida.
Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Uudised
  • 10.02.25, 06:15
Kinnisvaraturul on alanud kasvutsükkel
Vaata, kus ja millal hakkavad hinnad tõusma. Lisatud ka müügi- ja hinnagraafik 2022-2025
Helen Klettenberg ning ESG praktik ja ESG Tool töörühma eestvedaja Kristiin Bauer.
Uudised
  • 07.02.25, 07:00
ESG-st on saanud konkurentsieelis
Aasta 2025 toob kaasa reaalsed kohustused
Timo Ritakallio on OP Financial Groupi tegevjuht ja president ning Katja Keitaannieemi on OP Corporate Banki tegevjuht.
Uudised
  • 06.02.25, 10:46
Eestist majanduslikult edukamas Leedus on teine mõtteviis, kuid on veel 1 konks
Eestil ja Soomel on ühine mure
Pesa kuju tingisid krundi suurus, turvakeskuse ruumivajadused ning traumapõhise arhitektuuri põhimõtted.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:50
Pesa on igas mõttes kaasaegne turvakodu

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele