Kodu tuleks kindlustada juba enne valmimist

PZU Kindlustuse kodukindlustuse tootejuhi Piret Herni sõnul on suvi eestlaste jaoks kiire aeg, mil paljud inimesed võtavad kodus ette ehitus- või renoveerimistööd. „Kodu ehitamine on kahtlemata põnev protsess, kuid sellega kaasneb omajagu riske. Kui maja seinad on püsti, katus pea kohal ning aknad ja uksed ees – siis tasub juba mõelda kodukindlustusele,“ lisab Hern.

Ehitamisel oleva hoone kindlustamiseks peab omanik tagama, et hoone oleks piisavalt kaitstud ning võõrad sellele ligi ei pääseks. „Nendel, kes oma kodu ise ehitavad, on kindlasti otstarbekas kaaluda lisaks ehitusjärgus oleva hoone kindlustamisele ka kodus asuva vara kindlustamist – sinna alla võib kuuluda kõik, alustades veel paigaldamata ehitusmaterjalidest ja lõpetades tööriistadega,“ selgitab Hern.

Enamasti ehitatakse ja renoveeritakse hooneid pangalaenuga ning kuna laenuandja nõuab objekti kindlustamist, siis on see möödapääsmatu. Kodu on aga igaühele hindamatu vaatamata sellele, kas see on rajatud laenurahaga või säästude eest, mistõttu tuleks igaühel mõelda sellele, kuidas oma kodu maksimaalselt kaitsta.

Koduse vara väärtust sageli alahinnatakse

PZU varakahjude juht Marge Habakukk soovitab kindlustuslepingut sõlmides mõelda ka sellele, mida on veel kodus lisaks seintele, põrandale ja katusele ning mis juhtub siis, kui õnnetuse tagajärjel tuleb ajutiselt mujal elada. “PZU kogemus näitab, et inimesed ei hinda sageli adekvaatselt oma vallasvara, nagu kodutehnika, riided ja mööbel. Tihtipeale ei ole võimalik kindlusandjal õnnetuse korral vara tegelikku väärtust hüvitada, kuna kindlustuskaitse pole olnud piisav,“ selgitab Habakukk. Veel ei osata PZU ekspertide sõnul alati adekvaatselt hinnata, kui kalliks võib osutuda ajutine elamispind, juhul kui õnnetusest tulenevate ehitustööde tõttu tuleb elada ajutisel elamispinnal.

Abi- ja kõrvalhoonete puhul tuleb meeles pidada, et iga kõrvalhoone, mis on suurem kui 20 ruutmeetrit, tuleb kindlustuslepingus eraldi ära märkida. Kui koduomanik plaanib suvel mõnda kõrvalhoonet laiendada – näiteks ehitada saunamaja suuremaks, siis peab sellest kindlustusele teada andma. „Praktikast on teada juhtumeid, kus kindlustust pole informeeritud ulatuslikumast juurdeehitusest ning kahju korral on kindlustusel seda võimatu hiljem kannatajale kompenseerida. Hüvitamisel lähtutakse siiski sõlmitud lepingust,“ nendib Hern.

Vastuskindlustus kaitseb teistele tekitatud kahju eest

Kodu pole kodu ilma elaniketa ning viimased võivad teinekord tahtmatult kolmandatele isikutele kahju tekitada, näiteks naabritele. Siinkohal on kindlasti abiks, kui klient on kodukindlustuse lepingu juurde valinud vastutuskindlustuse kaitse. Juhtumite korral hüvitatakse kindlustusvõtja või tema pereliikme poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju, juhul kui kindlustusvõtjal või tema pereliikmel on tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus ning seda üle terve Eesti. Kunagi ei saa välistada, et muidu kuulekas koer pääseb aiast välja ning muutub agressiivseks, hammustades teise koeraga jalutavat inimest ja ka koera. Või murrab torm koduaias puu, mis kukkudes kahjustab naabri aeda.

PZU praktika näitab, et erinevaid õnnetusi tuleb ette sageli ning seda tihtipeale ootamatult. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et kodukindlustus oleks võimalikult laia kaitsega ning kahju korral oleks esmane abi kättesaadav ööpäev ringi. Seda võimaldab PZU Koduabi teenus. PZU Koduabi nõustab, kuidas toimunud õnnetuse korral käituda ning võimalusel suurem kahju ära hoida. Vajadusel korraldab avariiteenuse osutaja kohaletuleku sündmuspaika ja kindlustuskoha füüsilise valve kuni kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud avade ajutise sulgemiseni, kuid mitte kauem kui 12 tundi. Veeavarii ja üleujutuse korral aitab Koduabi avariid likvideerida.

Kuigi sageli kiputakse arvama, et „minuga seda ei juhtu“, siis elu ise on näidanud hoopis midagi muud. Seega tasub mõelda, kuidas oma vara ootamatuste eest paremini kaitsta ning kindlustada kodu juba enne valmimist.