Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Notar uuest korteriühistuseadusest
2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. 30. juuniks 2018.a tuleb registrisse kanda tekkinud ühistu juhatus või juhatust asendav haldusettevõte (valitseja).
Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku, korteriühistu vormis. Korteriühistu on sundühistu, millest ei saa korteriomanik välja astuda, mida ei saa likvideerida ning mis ei saa minna pankrotti. Riik kandis ühistud ise registrisse andes ühistule nime ja koodi, kuid riik ei määra juhatust, ei ava kontot ega võta vastu põhikirja, samuti ei esita omanikele selle eest arvet.
Mõned olulisemad teemad, millest tuleb juttu:
- Kas ühistu on kohustuslik ka paarismajades ja ridaelamutes?
- Kas ühistu tekib ka kaasomandis olevates majades?
- Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistuid?
- Kas sundühistu saab ära likvideerida?
- Kas ühistu loomine riigi poolt on omanikele tasuline?
- Ja palju muud vajalikku.
Veebiseminari viib läbi Tallinna notar Priidu Pärna.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest ([email protected]).
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele