Maaomanikud saavad Rail Balticu´ga seoses valida kompensatsioone

Kompensatsioonid saavad olla iga maa- või majaomaniku põhised, viitab äsja avaldatud uuring.

Aira Tammemäe

Rail Balticu ehitamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks annab tänane seadusandlus piisavalt võimalusi, kuid täiustamist ja parandamist vajavad mitmed õigusaktid, et muuta kinnistuomanikele süsteem veel paindlikumaks ja kiiremaks, selgus täna avalikustatud advokaadibüroo SORAINEN ja rakendusuuringute keskuse CentAR uuringust.

Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel valminud Rail Balticu rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtteid ja võimalusi kaardistav analüüs annab ülevaate teiste riikide sarnasest praktikast ja tänasest Eesti õigusruumist. Uuringust selgub, et Eesti seadusandlus nii maade võõrandamiseks kui erinevate kompensatsioonide maksmiseks annab piisavalt võimalusi ning on üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides. Samas tuuakse välja võimalusi, kuidas tänast õigusruumi täiendada ja kinnistuomanike jaoks paindlikumaks muuta.

SORAINEN-i vandeadvokaat Urmas Volens tõdeb, et tänased seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee Rail Balticu alla jäävate maade ja mõjude kompenseerimiseks rohkem võimalusi kui neid igapäevases praktikas kastutatakse. “Enamasti mõõdetakse kompensatsiooni rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi, nagu näiteks on riigil võimalik pakkuda vastutasuks maad. Samuti on võimalik leppida kokku haljastusküsimustes, täiendavates müratõkke võimalustes ja meetmetes või tasudes,” ütles Volens.

“Kuigi seadusandluses suuri vajakajäämisi ei ole, leidsime, et raudtee alla või selle lähedusse jäävate maade omanikele on võimalik protsessi senisest lihtsamaks ja paindlikumaks muuta. Eelkõige võiks täpsustada riigivara vahetamise ja ümberkruntimise põhimõtteid ning turu- ja hüvitisväärtuse arvutamist. Samuti on otstarbekas täiendada hüpoteegiga koormatud kinnistute sundvõõrandamist puudutavat regulatsiooni ning mõelda nn motivatsioonitasu kehtestamise peale riigi ja maaomaniku vabatahtliku kokkuleppe korral,” lausus SORAINEN-i vandeadvokaat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud konsultatsioone õigusaktide muutmiseks. Novembris on plaan saata valdkonnaga seotud ministeeriumidele, ametitele, liitudele jaühendustele arvamuse avaldamiseks esimene seadusemuudatuste eelnõu.

Täna avalikustatud uuring toob muu hulgas välja, et kõik täpsed lahendused iga maa- või majaomanikupõhiselt sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast, maatüki suurusest. Seega sünnivad täpsed lahendused ja kompensatsiooni suurus siiski riigi ja kinnistuomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimised maa- ja majaomanikega on kavandatud 2016.aasta teise poolde.

Analüüsi läbiviimist toetab Euroopa Liit TEN-T projektist nr 2007-EE-27010-S „Euroopa standardrööpmelaiusega liini Rail Baltic Eesti raudteelõiku käsitlevad uuringud".

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut Euroopa raudteevõrgustikuga ühendav kiire raudtee, mis Balti riikides on kogupikkusega ca 700 kilomeetrit. Eestis kulgeva trassi pikkus on umbes 200 kilomeetritning raudtee ehitus võib suuremal või väiksemal määral puudutada Eestis kuni 750 kinnisasja.

Analüüsi terviktekstiga saab tutvuda aadressil http://www.railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid?downloa

Aira Tammemäe

Lisa Kinnisvarauudised Google’is eelistatud allikaks

Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.

Seotud lood

Sisuturundus

11.11.26, 08:00

„Hea turvasüsteem on meeletult igav.“ Mida see ettevõtte jaoks tähendab?

Turvasüsteemide roll on tänaseks palju rohkemat, kui lihtsalt uste lukustamine ja häire korral märgu andmine. Täna saab see juhtida läbipääsu, kontrollida veokite kaalu, hallata parkimist ja aidata arvestada tööaega.

Maaomanikud saavad Rail Balticu´ga seoses valida kompensatsioone

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga