Miks peaks üürileandja koostama äriplaani?

Kui projekt tõotab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. See tähendab, et üürirahavoog peaks olema suurem kui laenumaksed ja muud üürileandmisega seonduvad kulud.

Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks. Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse või kinnisvaraturu languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta. Võis siis on äriplaani alusel võimalik hinnata, kas üürileandmine on kapitali kasvatamiseks parim moodus. Äkki on mõni alternatiivne investeerimisidee hoopis parema tootlusega.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida. See tähendab, et üürileandja peaks kord koostatud äriplaani regulaarselt üle vaatama, et teada, kas üüriprojekti kulgeb soovitud kiirusega soovitud suunas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.