Äriplaan ehk eelkõige üürileandmise projekti rahavoogude ülevaade aitab üürileandjal aru saada, kas äril on jumet.
Kui projekt tõotab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.
Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. See tähendab, et üürirahavoog peaks olema suurem kui laenumaksed ja muud üürileandmisega seonduvad kulud.
Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks. Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse või kinnisvaraturu languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta. Võis siis on äriplaani alusel võimalik hinnata, kas üürileandmine on kapitali kasvatamiseks parim moodus. Äkki on mõni alternatiivne investeerimisidee hoopis parema tootlusega.
Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida. See tähendab, et üürileandja peaks kord koostatud äriplaani regulaarselt üle vaatama, et teada, kas üüriprojekti kulgeb soovitud kiirusega soovitud suunas.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.