Eesti kahjukindlustusturg on „ümberjagamisel“

Ka aasta 2010 „lubab“, vaatamata „masu“ järgsele madalseisule, uusi tulijaid. Nii on Läti kindlustusselts Baltikums teatanud, et kavatseb selle aasta teises kvartalis avada Eestis filiaali. Vahendajatelt saadud tagasiside alusel sõlmivad nad ka juba aktiivselt enda Eesti esindaja (Eesti kindlustusringkonnas vähetuntud, kuid samas ka mitte tundmatu isik) vahendusel vahenduslepinguid. Väidetavalt ei ole aga Baltikumis ainus kahjukindlustusselts, kes vaatab (kohaliku esindaja kaasabil) aastal 2010 Eesti kindlustusturu peale.

Uute tulijate mõju kindlustusturule ilmestavad alljärgnevad andmed:

 2009 kokku:

Kokku: 3 130 173ERGO: 820 483 – 26,21%IF:  1 130 319 – 36,11%Swed: 33 094 – 1,06%Seesam: 582 690 – 18,62%

Seega suurimad „kaotajad“ on olnud suured kindlustusseltsid ERGO ja IF – turuosa kaotus 2006 – 2009 vastavalt 5 protsendipunkti ja 8,8 protsendipunkti.

Vaieldamatult suurima mõjuga turu mõjutajaks on osutunud ettearvatult Swedbank Varakindlustus, kes kasutades ära panga ja liisingu võrgu tuge, on jõudsalt ennast kasvatanud hetkel 3 positsioonile (samas 2009 aastal oli nii mitmelgi kuul ka teisel kohal). Kahjuks ei ole Eestis leidunud „jõudu“, kes tõstataks küsimuse, et kuivõrd õiguspärane Euroopa Liidu konkurentsiõiguse seisukohast on see, kus klientide sisuliselt suunatakse ristmüügile pangagrupi erinevate ettevõtete teenuste vahel ja seda tihti suhteliselt jõuliselt.

Eestis väljakujunenud klassikalist kindlustusturu mudelit „lõhuvad“ kindlasti ka üha uued kindlustusmaaklerfirmad. Nii on näiteks viimasel ajal lisandunud NB Kindlustusmaakler, Balti Kindlustusmaakler, Lambert Kindlustusmaakler, Avor Kindlustusmaakler, kellede kõigi taga on kindlustusmaailmas tuntud tegijad. Täiendavalt on lähiajal lisandumas veel minimaalselt üks kindlustusmaaklerfirma. Nii mõnigi uus kindlustusmaaklerfirma „trügib“ suure jaevõrguga seltside (ERGO ja IF) mängumaale, luues enda müügipunkte üle Eesti. Kindlasti on ka see üks faktoritest, mis toob kaasa suurte (ERGo ja IF) täiendava turuosa vähenemise, kuna klientidele tuleb laiem valik „koju“ kätte. Ju on ka sellest tulenevalt suured seltsid sedavõrd paaniliselt nõudnud nn netohinnastamise sisseviimist, et blokeerida kindlustusmaaklerite laienemist.

Netohinnastamisest võidaksid ainult laia jaevõrguga kindlustusseltsid, kuna see pärsiks konkurentsi – klient vaieldamatult netohinnastamisest kaotaks (vähem konkurente, väiksem konkurents = suurem hind). Lai kindlustusmaaklerfirma müügivõrk võimaldab klientidele muuta kättesaadavaks ka piireülese kindlustusteenuse pakkuja (sellisel juhul on kindlustusandjaks mõni mitte Eestis resideeruv kindlustusselts) – ilma kindlustusmaaklerita ei satuks kliendid tavapäraselt piireülese teenusepakkuja juurde.

Kindlustusturu ümberjagamine võib toimuda ka läbi konsolideerumise (mida nii mitmedki spetsialistid on ennustanud) – tulenevalt aga õigusloogikast ei ole meil (isegi kui vastavad kavatsused realiseeruvad) lõpptulemusi selle aasta numbri sees näha.

Olavi-Jüri Luik

BTA Kindlustus, juhataja asetäitja

Autor: Haldusuudised.ee