Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: aprillinalja asemel tõeline elektrišokk
Äripäev kirjutas 12. jaanuaril, et 1. aprillist ootab ligi 250 suurettevõtet, kelle aastane elektritarbimine ületab 2 GWh, ees elektri hinna hüppeline tõus. Olime mures, et ajal, mil ettevõtjatel on iga sent arvel, kasvavad märkimisväärselt tootmiskulud, mis toob kaasa hinnatõusu ja see omakorda vähendab konkurentsivõimet. Aga see oli alles pool tõest.
1. aprillil avaneb 35 protsenti Eesti elektriturust - nii nagu Eesti oma liitumislepingus Euroopa Liiduga lubas. See oli ka eeltingimus ESTLINK 2 rajamiseks. Ja 250 suurtarbijat. Need kolm tõika on käinud läbi kõigist turu avanemist puudutavatest aruteludest. Üks oluline ja hiljuti elektrituruseadusesse lisatud muudatus on aga maha vaikitud.
Nimelt ei puuduta turu avamine vaid 250 suurtarbijat, vaid suisa tuhandeid tarbijaid Eestis - suuri, väiksemaid ja päris väikseid ehk eratarbijaid, kes seaduse järgi liituvad liitumiskoha kaudu samuti vaba turuga. 250 suurtarbijat lihtsalt ei anna kokku 35 protsenti elektriturust.
Turg on avatud elektri müüjatele ja vahendajatele, väikse lõpptarbija jaoks ei teki ka sada protsenti vaba elektrituru tingimustes valikuvõimalust. Tema maksab elektri eest sellist hinda, mis on fikseeritud tema liitumispunkti omaniku sõlmitud elektriostulepingus. Juhtub sama liitumispunkt energiasooneks mõnele suuremale tarbijale, maksavad sama hinda kõik, tegelikule tarbimisele vaatamata.
Kulutad näiteks 3000 kWh aastas, aga oled kütketud rongidepooga sama alajaama taha - maksad sama hinda nagu depoo. Üleaedne, tarbib elektrit sama palju kui sina, ostab seda aga otse - ja odavamalt - Eesti Energialt. Või meie tänases loos Nanso Grupp OÜ, mis kulutab aastas 1,6 GWh, kes annab koos samast liitumispunktist elektrit saavate väikeettevõtjatega kokku juba "vaba turu" kliendi.
Paljudel väikeettevõtetel ja eraisikutel pole seega õrna aimugi neid 1. aprillist ähvardavast elektri hinna tõusust.
Reformierakonna ja IRLi valitsusliit on Eesti inimesi alatult alt tõmmanud. Kauaoodatud konkurents, mis pidi turu (ka osalise) avanemisega tekkima, osutub Eestis farsiks, sest tulemuseks on ebavõrdsed konkurentsitingimused Eesti elektritarbijaile.
Eesti Energia on kuid teinud kõva lobitööd, et siduda siduda senised kliendid enda külge uute lepingute ja kõrgemate hindadega. Hea, et enne turu avanemist on kohal ka konkurendid.
Piltlikult öeldes kirjutas riigikogu osa tarbijaid seadusega elektrilõksu, millest väljasaamiseks on vaid teoreetilisi võimalusi: uus ja kulukas liitumine Eesti Energiaga, elekter oma kaabliga n-ö otse posti otsast, oma generaator...
Ent tõsisemalt, üks võimalus on siiski reaalne, kuigi vaid liitumispunkti valdaja jaoks: valida elektrimüüjate pakkumistest kõige soodsam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.
Enimloetud
2
3
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
4
Näitlik kalkulatsioon näitab, mis Sind, ostja ja Sind, müüja, ees ootab.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Nende uus arendus kerkib Jõgevale
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele