Äripäev kirjutas 12. jaanuaril, et 1. aprillist ootab ligi 250 suurettevõtet, kelle aastane elektritarbimine ületab 2 GWh, ees elektri hinna hüppeline tõus. Olime mures, et ajal, mil ettevõtjatel on iga sent arvel, kasvavad märkimisväärselt tootmiskulud, mis toob kaasa hinnatõusu ja see omakorda vähendab konkurentsivõimet. Aga see oli alles pool tõest.
1. aprillil avaneb 35 protsenti Eesti elektriturust - nii nagu Eesti oma liitumislepingus Euroopa Liiduga lubas. See oli ka eeltingimus ESTLINK 2 rajamiseks. Ja 250 suurtarbijat. Need kolm tõika on käinud läbi kõigist turu avanemist puudutavatest aruteludest. Üks oluline ja hiljuti elektrituruseadusesse lisatud muudatus on aga maha vaikitud.
Nimelt ei puuduta turu avamine vaid 250 suurtarbijat, vaid suisa tuhandeid tarbijaid Eestis - suuri, väiksemaid ja päris väikseid ehk eratarbijaid, kes seaduse järgi liituvad liitumiskoha kaudu samuti vaba turuga. 250 suurtarbijat lihtsalt ei anna kokku 35 protsenti elektriturust.
Turg on avatud elektri müüjatele ja vahendajatele, väikse lõpptarbija jaoks ei teki ka sada protsenti vaba elektrituru tingimustes valikuvõimalust. Tema maksab elektri eest sellist hinda, mis on fikseeritud tema liitumispunkti omaniku sõlmitud elektriostulepingus. Juhtub sama liitumispunkt energiasooneks mõnele suuremale tarbijale, maksavad sama hinda kõik, tegelikule tarbimisele vaatamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kulutad näiteks 3000 kWh aastas, aga oled kütketud rongidepooga sama alajaama taha - maksad sama hinda nagu depoo. Üleaedne, tarbib elektrit sama palju kui sina, ostab seda aga otse - ja odavamalt - Eesti Energialt. Või meie tänases loos Nanso Grupp OÜ, mis kulutab aastas 1,6 GWh, kes annab koos samast liitumispunktist elektrit saavate väikeettevõtjatega kokku juba "vaba turu" kliendi.
Paljudel väikeettevõtetel ja eraisikutel pole seega õrna aimugi neid 1. aprillist ähvardavast elektri hinna tõusust.
Reformierakonna ja IRLi valitsusliit on Eesti inimesi alatult alt tõmmanud. Kauaoodatud konkurents, mis pidi turu (ka osalise) avanemisega tekkima, osutub Eestis farsiks, sest tulemuseks on ebavõrdsed konkurentsitingimused Eesti elektritarbijaile.
Eesti Energia on kuid teinud kõva lobitööd, et siduda siduda senised kliendid enda külge uute lepingute ja kõrgemate hindadega. Hea, et enne turu avanemist on kohal ka konkurendid.
Piltlikult öeldes kirjutas riigikogu osa tarbijaid seadusega elektrilõksu, millest väljasaamiseks on vaid teoreetilisi võimalusi: uus ja kulukas liitumine Eesti Energiaga, elekter oma kaabliga n-ö otse posti otsast, oma generaator...
Ent tõsisemalt, üks võimalus on siiski reaalne, kuigi vaid liitumispunkti valdaja jaoks: valida elektrimüüjate pakkumistest kõige soodsam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega