Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: aprillinalja asemel tõeline elektrišokk
Äripäev kirjutas 12. jaanuaril, et 1. aprillist ootab ligi 250 suurettevõtet, kelle aastane elektritarbimine ületab 2 GWh, ees elektri hinna hüppeline tõus. Olime mures, et ajal, mil ettevõtjatel on iga sent arvel, kasvavad märkimisväärselt tootmiskulud, mis toob kaasa hinnatõusu ja see omakorda vähendab konkurentsivõimet. Aga see oli alles pool tõest.
1. aprillil avaneb 35 protsenti Eesti elektriturust - nii nagu Eesti oma liitumislepingus Euroopa Liiduga lubas. See oli ka eeltingimus ESTLINK 2 rajamiseks. Ja 250 suurtarbijat. Need kolm tõika on käinud läbi kõigist turu avanemist puudutavatest aruteludest. Üks oluline ja hiljuti elektrituruseadusesse lisatud muudatus on aga maha vaikitud.
Nimelt ei puuduta turu avamine vaid 250 suurtarbijat, vaid suisa tuhandeid tarbijaid Eestis - suuri, väiksemaid ja päris väikseid ehk eratarbijaid, kes seaduse järgi liituvad liitumiskoha kaudu samuti vaba turuga. 250 suurtarbijat lihtsalt ei anna kokku 35 protsenti elektriturust.
Turg on avatud elektri müüjatele ja vahendajatele, väikse lõpptarbija jaoks ei teki ka sada protsenti vaba elektrituru tingimustes valikuvõimalust. Tema maksab elektri eest sellist hinda, mis on fikseeritud tema liitumispunkti omaniku sõlmitud elektriostulepingus. Juhtub sama liitumispunkt energiasooneks mõnele suuremale tarbijale, maksavad sama hinda kõik, tegelikule tarbimisele vaatamata.
Kulutad näiteks 3000 kWh aastas, aga oled kütketud rongidepooga sama alajaama taha - maksad sama hinda nagu depoo. Üleaedne, tarbib elektrit sama palju kui sina, ostab seda aga otse - ja odavamalt - Eesti Energialt. Või meie tänases loos Nanso Grupp OÜ, mis kulutab aastas 1,6 GWh, kes annab koos samast liitumispunktist elektrit saavate väikeettevõtjatega kokku juba "vaba turu" kliendi.
Paljudel väikeettevõtetel ja eraisikutel pole seega õrna aimugi neid 1. aprillist ähvardavast elektri hinna tõusust.
Reformierakonna ja IRLi valitsusliit on Eesti inimesi alatult alt tõmmanud. Kauaoodatud konkurents, mis pidi turu (ka osalise) avanemisega tekkima, osutub Eestis farsiks, sest tulemuseks on ebavõrdsed konkurentsitingimused Eesti elektritarbijaile.
Eesti Energia on kuid teinud kõva lobitööd, et siduda siduda senised kliendid enda külge uute lepingute ja kõrgemate hindadega. Hea, et enne turu avanemist on kohal ka konkurendid.
Piltlikult öeldes kirjutas riigikogu osa tarbijaid seadusega elektrilõksu, millest väljasaamiseks on vaid teoreetilisi võimalusi: uus ja kulukas liitumine Eesti Energiaga, elekter oma kaabliga n-ö otse posti otsast, oma generaator...
Ent tõsisemalt, üks võimalus on siiski reaalne, kuigi vaid liitumispunkti valdaja jaoks: valida elektrimüüjate pakkumistest kõige soodsam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
5
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele