Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume
2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal.
Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes.
Nii on viimasel paaril aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas eramute, paarismajade ja ridaelamute proportsioon, kus tubasid on keskmisest rohkem.
Eluruumide arv on aastast-aastasse küll kasvanud, kuid eluruumide koguarvu graafikul olulist hüpet näha ei ole - ei eluruumide arvu tubade lõikes ega summaarsena vaadeldes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selle sajandi dünaamikat vaadeldes on enam ehitatud 4-toalisi ja suuremaid kortereid. Seega on rohkem suurenenud 4- ja enamatoaliste eluruumide osakaal kogu elamufondis.
Samas on elamufondi struktuuri muutused üsna napid jäädes protsentide kümnendikude suurusjärku.
Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %
Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, 1000
Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, %
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.