• 19.09.10, 12:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taastuvenergia toetuste vähendame ühe mõõdu järgi on vale

Viimasel ajal on üha enam kuulda ja lugeda arvamust, justkui oleks taastuvenergia toetused Eestis liiga suured, tuulest elektritootjad teenivat toetuste abiga liiga palju kasumit, Euroopas vähendatakse ju ka toetusi ja järelikult tuleb toetusi vähendada ka Eestis.
Ma ei ole selle seisukohaga nõus ja loeksin hea meelega ka Äripäevas paljuviidatud konkurentsiameti vastava analüüsi arvutusi, et kuidas ikka see väidetav tuulemeeste kõrge tootlus on saadud ja millel põhineb väide, et bioenergia ei vaja üldse toetusi? Tunnistab ju aruanne ka ise, et näiteks gaasijaamad on kahjumlikud.
Pooldan seisukohta, et taastuvenergia toetusi ei tohi käsitleda ühe tervikuna, vaid need toetused tuleb diferentseerida allika (tuule-, päikese-, bio-, hüdro-, geotermaalenergia) suuruse (suured, keskmised ja väikesed) ja asukoha järgi (näiteks tuulepargid maal ja merel, linnalähedal ja ääremaadel).
Toetuste eesmärk ei ole ju midagi muud, kui suunata erasektorit võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Vältimaks nn “esimese vaguni efektist” tulenevaid riske ongi kogu toetuste süsteem ja põhimõtted kasutusele võetud. Üle-euroopaline kliimakokkuleppe sisu on ju vähendada ELi Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide. Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide. 20% võrra ning tõsta Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide. osakaalu energiatarbimisest 20%ni ja saavutada energia kokkuhoid 20% aastaks 2020.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuigi võib tunduda, et looduses juhtuvad asjad iseenesest, pole see ometi nii. Loodusseadused kehtivad inimesest sõltumata ja vihmasajul, tuulel ja pilvedel on põhjused. Asjad ei juhtu iseenesest. Eesti EL liikmena peab oma poolt endale võetud “20/20/20 aastaks 2020” kohustused samuti täitma, aga seegi ei juhtu iseenesest. Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu  energiatarbimisest 20%ni, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitmete hoobadega, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.
Diferentseerituse olulisus
Bioenergiat ei saa samuti vaadelda ühtse ja ühetaolise pütina, mis väidetavalt tuleb toime ilma toetusteta (ÄP 15.09 Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi). Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat – soojust, elektrit ja biokütuseid. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon – nagu silo ja sõnnik, puuhalg ja saepuru, reoveemuda ja kasutatud toiduõli.
Sajandeid ja sestap ka täna täidab enamuse meie taastuvenergia tootmise kohustusest puidupõhine energia muundamine. Ja halu, hakke või saepuru ahju ajamine ehk ei vajagi toetust. Kuid näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks on asjatundjad välja arvutanud, et toetus peaks olema praegusest 84 sendist kWH kohta krooni võrra suurem ehk siis 1 kroon ja 84 senti. Eesti teoreetiline biogaasi kogus moodustab kolmandiku (puhastatuna biometaaniks ca 300 miljonit Nm3) Eesti aastasest maagaasi tarbimisest (ca 900 miljonit Nm3). Sellest kogusest on võimalik toota ca 10% primaarelektrienergiast.
Suuruse ja asukoha olulisus
Võib-olla tõesti maismaal asuvad megasuured saepurukoostootmisjaamad ongi tasuvad ilma toetusteta. Ma ei tea seda, kuigi soovin seda väidet kinnitavate Konkurentsiameti arvutustega tutvuda. Tean aga, et biogaasijaamad isegi praeguse taastvuelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga ei ole tasuvad. Võib olla megasuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama toetusega tuleb toime avamere tuulepark?
Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus – see lahendab tööhõive probleeme maapiirkondades ja ka asulates, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab kohalikku majandust ning innovatsioonitegevust. Biogaasi valdkonna areng on mitmetahuline, omades mõjusid energeetikas, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses, põllumajanduses, regionaalses arengus, teadus- ja arendustegevuses. Eestis võiks vabalt praeguse kümnekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas toetustega suurusjärgus kuni 3,7 EEK/kWh. Järgmise aasta jaanuaris toimub Saksamaal sealse Biogaasi Assotsiatsiooni juba 20 aastakoosolek ja konverents.
Eestis on biogaasi areng teravdatult olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks, on alustatud erinevate projektidega ja täheldada on juba üle-eestilist  aktiivset tegevust. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) loomine 2009. aasta maikuus aitab loodetavalt kaasa valdkonna strateegilisele arengule ja kindlustab vastava seadusandluse korrastumise, ühistes mängureeglites kokkuleppimise ja nende kokkulepete jõustamise. Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt justkui jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased 3 aastat töötanud selle nimel, et veenda biogaasitootmise mõttekuses ja nüüd selline lugu!

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlasti ei soosi aga üheülbaline ja ühetaoline taastuvenergia toetuse vähendamine biogaasi tootmise edendamist Eestis, kui praegu toimub valdkonna areng teosammul, siis toetuste vähendamisel jääb see rong seisma – kas see on meie valik täna? Arvan et mitte.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
2
  • ST
Sisuturundus
  • 30.05.25, 15:07
Rand ja Tuulberg: kestlik ehitus ei ole enam kauge tulevik, vaid on kohal!
3
  • ST
Sisuturundus
  • 02.06.25, 17:21
Kinnisvaraekspert: nutikad sisustuslahendused võivad tõsta uue korteri väärtust
4
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
5
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
6
Uudised
  • 20.06.25, 08:00
Tahad Tallinnas uut korterit? Siis teeni just niipalju

Viimased uudised

Uudised
  • 20.06.25, 14:23
Selgus Kalamaja põhikooli juurdeehituse ahitektuurivõistluse võitja
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Uudised
  • 20.06.25, 11:36
Invego ja Reterra panid 14- miljonilisele Läti arendusele nurgakivi
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Uudised
  • 20.06.25, 10:53
Arco Vara alustas Kristiines uute elamute ehitust
Börsiuudised
  • 20.06.25, 10:37
Hepsor püstitab Riiga 15 miljoni eurose hoone
Uudised
  • 20.06.25, 09:55
Bigbanki võlakirjad märgiti priskelt üle 4 korra
Uudised
  • 20.06.25, 09:47
Ettevõtted saavad 109 miljoni euro jagu soodsamat rahastust
Uudised
  • 20.06.25, 08:00
Tahad Tallinnas uut korterit? Siis teeni just niipalju
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!

Hetkel kuum

Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa vaatab olukorrale küpselt, ent avatult.
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
US Real Estate’i müügiosakonna juht Olari Vokk (Foto: US Real Estate).
Uudised
  • 17.06.25, 15:26
US Real Estate’i müügiosakonda asus juhtima Olari Vokk
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) esimees ja AS Liven nõukogu juhatuse esimees Andres Aavik võtab kinnisvarasektoris toimuva pulkadeks lahti.
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam.
Uudised
  • 18.06.25, 06:45
Kompaktsus kui uus normaalsus: kas eluasemeturg enam vastab ostjate ootustele?
Ehitustrusti Sikupilli kodude ala õhuvaade ( allikas:  https://geoportaal.maaamet.ee , Ehitustrust).
Uudised
  • 18.06.25, 10:05
Ehitustrusti arenduse arhitektuurivõistlusele laekus 6 tööd
Rahalugemise krõbin muutus valjemaks.
TOP
  • 13.06.25, 05:30
Kinnisvarahalduse ja korrashoiu palgamaksjad said pigeritta
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Siia võrsub linnak. Pealinna esindusliku piirkonna miljöö paneb arendajale, arhitektile ja ehitajale eriti suure vastutuse.
Uudised
  • 19.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele