Taastuvenergia toetuste vähendame ühe mõõdu järgi on vale

Kuigi võib tunduda, et looduses juhtuvad asjad iseenesest, pole see ometi nii. Loodusseadused kehtivad inimesest sõltumata ja vihmasajul, tuulel ja pilvedel on põhjused. Asjad ei juhtu iseenesest. Eesti EL liikmena peab oma poolt endale võetud “20/20/20 aastaks 2020” kohustused samuti täitma, aga seegi ei juhtu iseenesest. Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu  energiatarbimisest 20%ni, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitmete hoobadega, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.

Diferentseerituse olulisus

Bioenergiat ei saa samuti vaadelda ühtse ja ühetaolise pütina, mis väidetavalt tuleb toime ilma toetusteta (ÄP 15.09 Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi). Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat – soojust, elektrit ja biokütuseid. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon – nagu silo ja sõnnik, puuhalg ja saepuru, reoveemuda ja kasutatud toiduõli.

Sajandeid ja sestap ka täna täidab enamuse meie taastuvenergia tootmise kohustusest puidupõhine energia muundamine. Ja halu, hakke või saepuru ahju ajamine ehk ei vajagi toetust. Kuid näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks on asjatundjad välja arvutanud, et toetus peaks olema praegusest 84 sendist kWH kohta krooni võrra suurem ehk siis 1 kroon ja 84 senti. Eesti teoreetiline biogaasi kogus moodustab kolmandiku (puhastatuna biometaaniks ca 300 miljonit Nm3) Eesti aastasest maagaasi tarbimisest (ca 900 miljonit Nm3). Sellest kogusest on võimalik toota ca 10% primaarelektrienergiast.

Suuruse ja asukoha olulisus

Võib-olla tõesti maismaal asuvad megasuured saepurukoostootmisjaamad ongi tasuvad ilma toetusteta. Ma ei tea seda, kuigi soovin seda väidet kinnitavate Konkurentsiameti arvutustega tutvuda. Tean aga, et biogaasijaamad isegi praeguse taastvuelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga ei ole tasuvad. Võib olla megasuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama toetusega tuleb toime avamere tuulepark?

Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus – see lahendab tööhõive probleeme maapiirkondades ja ka asulates, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab kohalikku majandust ning innovatsioonitegevust. Biogaasi valdkonna areng on mitmetahuline, omades mõjusid energeetikas, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses, põllumajanduses, regionaalses arengus, teadus- ja arendustegevuses. Eestis võiks vabalt praeguse kümnekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas toetustega suurusjärgus kuni 3,7 EEK/kWh. Järgmise aasta jaanuaris toimub Saksamaal sealse Biogaasi Assotsiatsiooni juba 20 aastakoosolek ja konverents.

Eestis on biogaasi areng teravdatult olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks, on alustatud erinevate projektidega ja täheldada on juba üle-eestilist  aktiivset tegevust. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) loomine 2009. aasta maikuus aitab loodetavalt kaasa valdkonna strateegilisele arengule ja kindlustab vastava seadusandluse korrastumise, ühistes mängureeglites kokkuleppimise ja nende kokkulepete jõustamise. Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt justkui jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased 3 aastat töötanud selle nimel, et veenda biogaasitootmise mõttekuses ja nüüd selline lugu!