Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tormihoiatus Soomest
Täna ilmunud Äripäeva kaanelugu ettevaatlikuks muutunud põhjanaabritest ettevõtjatest on tõsine märk kõigile, kelle äriplaanides on sees Soome ja laiemalt Skandinaavia.
Süvenev pessimism ning kärbitavad tööplaanid sealpool Soome lahte on tõsiasi, mida küll Eestis veel laiemalt ei teadvustata, kuid millega tuleb arvestada.
Hetkel on olukord mõneti vastupidine kui kolm aastat tagasi, kriisi puhkedes. Siis lasti Eesti siseturust pahinal õhk välja, Eesti ettevõtjaid tabas kriis kogu täiega ja ülikiirelt. Samal ajal paiskas Soome riik ehitusturule ja mujalegi tellimusi, iseseisva keskpangaga Rootsi toetas eksportööre krooni kurssi muutes ning kui välja arvata mõned ärisektorid, siis Rootsis - riigis, kes kriisi ajal meie suurimaks ekspordituruks on saanud - tegelikult majanduskriisi ei saabunudki. Kinnisvarahinnad kerkisid, reklaamimahud meediaväljaannetes samuti.
Nüüd aga näevad kriisi ajal jõuliselt eksporditurge haaranud ja tegutsemises efektiivsemaks muutunud Eesti ettevõtjad tulevikku veidi rõõmsamates toonides, kui Soome ja Rootsi omad. Äripäeva reklaamimaht kerkis oktoobris viimase kolme ja poole aasta kõrgeimale tasemele, mis annab tunnistust ettevõtjate investeerimisvalmidusest. Ollakse küll ettevaatlikud, kuid järgmise aasta plaanidesse nähakse ette teatud kasvu.
Seevastu Soomes on tarbijate usaldusindeks järsus languses ja viimase paari aasta madalaimal tasemel. Euroopa võlakriisi ja majanduslanguse pärast muretsevad Soome firmad vähendavad tellimusi. Laenukoorma suurenemisega maadlev Soome riik ei suuda samuti majandusse senises mahus raha süstida.
Soomes rolli Eesti majanduse praegusel taastumisel poliitilistes kõnetoolides eriti ei rõhutata, kuid see võib suuremgi olla, kui meie rahvuslik ego omaks tahaks võtta. Ja me ei räägi siin soomlaste rollis Eesti taasiseseisvumise järel, vaid võtame pelgalt viimased aastad. Soome on meile nagu see kuueteistkümnes, kõige rikkam maakond, kus toimuv mõjutab meid sisuliselt reaalajas. Seni oleme kasusaajaks olnud ikka peaasjalikult meie.
Keegi täpselt ei tea, kui suur on Soome turistide panus Eesti siseturule, kuid erinevatel hinnangutel võib see vabalt olla kümnendik. Soome riiklikult toetatavast ehitusturust saavad osa mitte ainult siinsed ehitusmaterjali- või mööblitootjad aga ka kümned tuhanded inimesed, kes seal erinevatel objektidel töötavad. Sel sügisel, mil Soomes käivad jutud maksukoormuse suurendamiseks, on kasvanud Eestisse registreeritud Soome firmade ja börsiinvestorite arv, mida on kokku juba viiekohaline number.
Me ei saa mõjutada Euroopa võlakriisi kestvust ja ulatust ning sundida lõunaosariike majandustõusule. Küll aga saab iga firmajuht mõelda, mida teha tagasilöögi korral mõnes meile olulises majanduses. Kui Soomes ehitusmahud järsult kukuvad, kui Soome turistide sisseostud siin vähenevad. Mis ja kus on alternatiivid sellele rahale? Seniks aga hoiame pöialt, et ELi valitsusjuhid äsjase võlakriisi päästeplaaniga oma tööd tehtuks ei pea ja võidetud mõnede kuude pikkust armuaega hästi kasutaksid ja uute, sisuliste otsustega sisustaksid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele