Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivi maksu tuleb tõsta
Eesti Vabariigi põhiseaduse esimese peatüki § 5 ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti olulisim maavara on teadagi põlevkivi. Viimastel aastatel on meie pruuni kulda kaevandatud maksimumilähedaselt - 20 miljonit tonni aastas. Mida põlevkivi kaevandamise eest on saanud Eesti rahvas, küsib riigikogu Demokraatide ühenduse liige Lembit Kaljuvee.
Täna kaevandavad ja ka tarbivad põlevkivi 4 ettevõtet Eestis – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus ja Kunda Nordic Tsement. Need ettevõtted maksavad ressursimaksu kokku 20-30 miljonit eurot aastas. Samas on needsamad ettevõtted teeninud meie rahvuslikku rikkust teenides üle 200 miljoni euro kasumit aastas. Muidugi, põlevkivi annab tööd tuhandetele inimestele ja võimaldab tarbida kodumaist elektrit. Aga ikkagi, kas neid arve vaadates tundub ikka õiglane, et omanik saab maavara kaevandamiselt üksnes tühise osa kogu väärtusest!?
Tegelikult on põlevkivi hind tänases majandusmaailmas vägagi konkurentsivõimeline. Kümmekond aastat tagasi oli kivisöe ja põlevkivi hinna vahe 3 kordne, seda muidugi kivisöe kasuks. Söe kütteväärtus on ka ligi 3 korda suurem. Täna maksab tonn kivisütt 8-10 korda rohkem kui tonn põlevkivi. Nii, et ruumi, panustamaks rahva heaolusse, tundub olevat küll.
Põlevkivist tuleks õpetajate palgatõus
Minu lauasahtlis on juba eelmisest sügisest valmis eelnõu, kus panen ette tõsta ressursimaksu põlevkivilt 2 eurot tonni pealt, mis teeks kokku 40 miljonit eurot. Õpetajate palgatõusuks läheb vaja 38 miljonit eurot. See raha lahendaks ühe suurima sotsiaalse ebaõigluse Eesti riigis. Olen kindel, et põlevkivi hinda tuleb tõsta, sest kuhu siis ühel riigil veel oleks mõttekas investeerida kui mitte haridusse.
Olen varem nii Keskerakonnas kui ka mujal sellest eelnõust juttu teinud ja olen kohanud mitmesuguseid hirme sellega seoses. Mõni erakond kardab, et sel tulevad maksutõstmise süüdistused, ja et selline käitumine ei vasta liberaalse turumajanduse põhimõtetele. Kardetakse, et põlevkivi ressursitasu tõstes, tõuseb kohe ka elektri hind. Arvan, et sel põhjusel küll pole hirmu vaja tunda, sest elektrit hakatakse ju ostma turult ja kui tekib konkurents. Ma pole siiani seda seaduseelnõud käiku andnud, sest keskerakonda kuuludes olime opositsioonis ja koalitsioon oleks sellest seaduseelnõust niikuinii teerulliga üle käinud. Nüüd arvan, et minu ja seaduseelnõu jaoks on olukord muutunud.
Rahvusliku rikkuse abil targaks
Tuletame veelkord meelde, et põlevkivi annab täna tootjatele kasumit üle 200 miljoni euro. Need ettevõtted on väga rentaablid. Seepärast arvan, et riigil pole mingit põhjust oma peamist maavara praktiliselt muidu ära kinkida. Valitsuse eesmärgiks peaks ikka olema, et põlevkivi tarbimisest tõuseks tulu Eesti rahvale. Tuletame taaskord meelde Norra riiki, mis oma rikkuse on saavutanud naftatulude oskusliku paigutamise tõttu rahva hüvanguks. Kui mitmete ettevõtete ambitsioonikad plaanid õnnestuvad on ju ka Eesti peagi mootorikütuseid tootev riik. Seepärast tulebki valitsusel põlevkivi abil toetada oma rahvast, investeerida haridusse, rahva tarkusesse.
Paljud on arvamusel, et peaks maksustama põlevkiviõli. Mina seda teed ei läheks. Sest põlevkiviõli saaduste maksustamine on keeruline ja kallis. Loogiline on maksustada kõrgemalt riigile kuuluvat maavara, ressurssi, mis on rahva oma. Põlevkivi väärtustamise ja sellest saadava kasumi peaks jätma ettevõtetele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele