Esmaspäeva pealelõunal teatas Eesti Energia paljuski ootamatult, et lõpetab hakkepuidu kasutamise Narva elektrijaamades.
P õhjenduseks elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis kehtestab tagasiulatuvalt 375 GWh piiri taastuvelektri tootmisele Balti elektrijaama koostootmisplokis. Lisaks viidati tarnijaist ettevõtetele nagu Reinpaul OÜ, keda selline otsus ähvardab pankrotiga.
Äripäeva meelest on see ehe näide, kuidas taastuvenergia toetused soosivad survemeetodite ja mustade võtete kasutamist eesmärgiga saada endale soodsaid otsuseid ja tagada juurdepääs suuremale rahahulgale. Jaotatav toetuste hulk on magus suutäis, sest kokku läheb taastuvenergiatootjate vahel ainuüksi käesoleval aastal jagamisele hinnanguliselt 74 miljonit eurot.
Iseenesest ei saa ettevõtjaile pahaks panna, et nad püüavad pakutud võimalusi (loe: toetusi) ära kasutada. Kuid küsitav on ühelt poolt eetiline pool – mis kuvandi jätavad nn rohelisele energiale mustad võtted? Ning teiselt poolt, kuivõrd on riik suutnud luua mõistliku keskkonna taastuvenergia arenguks?
Üleminek taastuvatele energiaallikatele on iseenesest kahtlemata mõistlik. Kuid fookus on nihkunud sisult ehk arukatelt ja kasulikelt lahendustelt sellele, kes ja kui palju toetusi ehk raha saab. Toetuste saamise nimel ollakse aga nõus roheline mustaks ja musta roheliseks rääkima. See jätab nii ettevõtetest, poliitikutest kui ka kogu valdkonnast halva mulje.
Näiteks püüab Eesti Energia ilmselt survestada otsustajaid, et toetamine jätkuks senises mahus. Ainuüksi käesoleva aasta esimesel poolaastal maksid elektritarbijad Eesti Energia Narva Elektrijaamadele hakkpuidu põletamise toetust 18,2 miljonit eurot. Juulis saavutatud kokkulepe järgi väheneks summa aga oluliselt.
Nimelt tuli siis sama ootamatult teade, et Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast ja Juhan Partsi allkirjastasid memorandumi, kus jõudsid kokkuleppele taastuvenergia toetuste muutmises. Suurimaks kaotajaks leppes oli just Eesti Energia, kuna üle 50-megavatistes tootmisseadmetes kasutatava biomassi eest oleks kokkuleppe järgi võimalik saada taastuvenergia toetust aastas summaarselt just nimetatud 375 GWh ulatuses. Selgelt pole saavutatud kokkuleppega rahul Sandor Liive juhitud riigifirma, kes püüab omakorda survestada valitsust ja riigikogu langetama riigiettevõttele soodsat otsust.
Kindlasti ei ole selline survestamine omane vaid Eesti Energiale. Sarnaselt on oma huve kaitsnud ka teised taastuvenergia toetuste saajad, peamiselt Eesti Taastuvenergia Koja kaudu. Nii on viimased, toetudes õiguskindluse põhimõttele, saavutanud sisuliselt senise süsteemi jätkumise. „See ei sündinud kergelt ega ole sellises mahus, nagu oleksime soovinud, aga riigikogul on võimalik anda oma panus ja seadust veel muuta,” kostis Parts saavutatud kokkuleppe kohta juulis Postimehele.
Läbimõeldud lahendust valdkonna arenguks on ka keeruline luua, sest vaidlus taastuvenergiatasude üle on sedavõrd terav, et on ajanud tülli valitsuskoalitsiooni erakonnad. Kahel pool rinnet seisavad toetuste alandamist sooviv majandusminister Juhan Parts ja toetuste jätkamist pooldav keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Mõlemad palkasid kevadel lausa advokaadid, Pentus Eesti ühe kallima advokaadibüroo Soraineni ja Parts Brüsselis asuva advokaadibüroo.
Võitlus tasude nimel ei näi lähiajal ka vaibuvat, sest Partsi ja Tammiste kokkuleppele jättis Pentus taganemisruumi, lubades otsustada taastuvenergia toetuste kokkuleppe üle alles siis, kui vastav eelnõu on valminud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeva ärikinnisvara maailmas otsivad ettevõtted enamat kui lihtsalt büroopinda. Suurimad edulood sünnivad seal, kus töökeskkond toetab kasvu, innovatsiooni ja koostööd. Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on selle lähenemise ehe näide – siin saavad ettevõtted keskenduda maailma muutvale innovatsioonile.