Olukord, kus palka ei peeta investeeringuks, küll aga rahapaigutust betooni või asfalti, on viinud kohati absurdini.
Ilmekas on näide, kus euroraha investeeringuterealt ehitavad Eestimaa omavalitsused ülalpidamiseks üle jõu käivaid monumente, sealhulgas koole. Samas õpetaja palgaks, et koolitada targemaks lapsi, kes toodaksid rohkem lisaväärtust, mis omakorda tõstaks kogu ühiskonna jõukust ja kasvataks sidusust, raha ei jätku.
Enamgi, palgakulu on vastuvaidlematult kuulutatud jooksvaks kuluks. Lihtsustatud ja vastandav arusaam on aegunud, sest piir kahe vahel on hägustunud. Kogu kinnistunud liigituse põrmustab aga kõige paremini Eesti edu IT vallas.
Kiire tehnoloogiaareng on viinud riistvara hinnad alla, mis tähendab, et teatud piirini n-ö vanakooli investeeringuid (nt kontorisse, transporti jms) vaja ei lähegi. Edu saavutamise suurim tagatis ning ühtlasi kulu on inimese nutikus ja aeg.  Ja sellesse tuleb kõvasti investeerida. Ja ikka suuremas jaos palga näol. Muidugi võib sellistes projektides tasu saamist edasi lükata näiteks osaluse pakkumisega ettevõttes, kuid lõpuks taandub investeering betooni asemel ikkagi palka.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele