• 22.01.13, 23:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millest rääkis Juncker?

Eurogrupi juhi kohalt peatselt lahkuv Luksemburgi peaminister, pikaajalisima ELi liikmesriigi valitsusjuhi Jean-Claude Junckeri hiljutine väljaütlemine ühtse miinimumpalga sisseseadmise vajalikkuse kohta euroala riikides tekitas tormi teeklaasis. Mida pidas Juncker õigupoolest silmas, kas jutt  käis ühtsest miinimumpalgast või  veidi teisest asjast, uurib sotsiaalministeeriumi nõunik Tiit Kaadu.
Tegelikult ei ole ELi ühtse miinimumpalga idee sugugi uus, sellest on varemgi kõnelenud mitmed ELi juhid, seda on arutatud Euroopa Parlamendis. Ometi söandaksin väita, et Juncker kõneles sel korral ühel oma lemmikteemal 2006. aastast peale: Euroopa miinimumpalga kehtestamisest, mis ei pea silmas kõikjal ühe ja sama suurusega miinimumpalka. Jutt ei käi üldsegi mitte ühtsest miinimumpalga numbrist, mis Brüsselis välja kuulutatakse.
Miinimumpalga regulatsioon Euroopa riikides on kehtestatud kahel viisil – (enamasti valitsuse) õigusaktiga või sotsiaalpartnerite kokkuleppega, kusjuures tervelt 20 ELi riigis on see praegu muudetud õigusaktiga üldkehtivaks ja kohustuslikuks. Traditsiooniline kollektiivlepingu kaudu miinimumpalgas kokkuleppimise mudel on viimaste aastatega muutunud poliitilises ja tööturu olukorras ilmutanud oma nõrkusi – jätnud järjest enam töötajaid sotsiaalpartnerite läbirääkimisjõu vähenemise, suurenenud migratsiooni ja ebatüüpiliste töövormide üha laialdasema leviku tõttu kollektiivlepingu mõju alt välja. Paraku ei taha eeskätt Põhjamaade ja Saksamaa sotsiaalpartnerid, kes on aastakümneid harjunud miinimumpalgas kokku leppima, midagi kuulda õigusaktiga fikseeritud miinimumpalgast ega valitsuse sekkumisest selle suuruse määramisse.
Euroopa miinimumpalga kehtestamise poliitika mõte seisneb ühelt poolt riikide miinimumpalga poliitika üleeuroopalises avatud koordineerimises (eeldab riikidevahelist solidaarsust, vabatahtlikku koostööd ja head tahet, mida pole teatavasti kunagi üleliia palju) ning siseriikliku miinimumpalga üldkohustuslikkuse tagamises. Teiselt poolt näeb see ette kohustusliku siseriikliku miinimumpalga taseme määratlemist sõltuvalt siseriiklikust keskmisest brutopalgast või mediaanpalgast. Oma 2012. aasta tööhõivealases teatises rõhutas Euroopa Komisjon vajadust fikseerida siseriiklik miinimumpalk sobival tasemel, täpsustamata samas, mida selle all silmas peetakse. IM-i, OECD ja ILO ühisaruandes (juuni 2012)  G20 tööministrite kohtumisele peeti sobivaks tasemeks 30-40 % mediaanpalgast. Reaalses elus jääb see aga tänapäeva Euroopas enamasti 45-60% vahele. (2011. a seisuga saavutasid viidatud „sobiva“ taseme ELis  vaid kaks riiki – Tsehhi Vabariik ja Eesti.) Analüüsid on näidanud, et miinimumpalk, mille suurus on üle 40% mediaanpalgast, hävitab töökohti, suurendades seeläbi vaesust ja ebavõrdsust.  Alla 40% mediaanpalgast jääv miinimumpalk annab seevastu löögi kogunõudlusele ja võrdsetele võimalustele.
Juba olemuslikult kuulub mõiste „miinimumpalk ehk alampalk“ siseriiklikku konteksti, mille suuruse määratlemisel võetakse rahvusvahelise tööõiguse alusel riigi üldise palgataseme ja elatustaseme kõrval arvesse ka üldist majandus- ja kultuurilist olukorda. Kui majandusolukorda ja elatustaset peegeldavad riigisisesed miinimumpalga tasemed ELis erinevad üksteisest üle kolmeteistkümne korra, sh ka ostujõu standardi järgi veel üle viie korra (Luksemburg vs Bulgaaria), siis kuidas oleks võimalik kehtestada üleliiduline ühtne miinimumpalga tase, ilma et see hägustaks ja moonutaks kogu miinimumpalga mõtet. Saab selline „üks-suurus-sobib-kõigile“-poliitika olla sobiv rõhuvale enamikule euroala liikmetele?
Võib täielikult nõustuda mõjuka ILO analüütiku dr Daniel Vaughan-Whiteheadiga: „Ometi on enamik vaatlejaid päri sellega, et ühtne absoluutne miinimumpalga tase ei tohiks ELi tasandil olla ihaldusväärne, arvestades praegust vahet siseriiklikes miinimumpalkade tasemetes ja töö tootlikkuses.“ Kui ühtne Euroopa miinimumpalk kunagi ka tõeks saab, on sinna igal juhul väga pikk tee käia.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Uudised
  • 06.05.25, 13:15
Tamla: 5000 eurot ruutmeetri eest on liiga palju
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
5
Uudised
  • 08.05.25, 13:15
Eesti üks rikkamaid naisi rajab Rakvere linna piirile ärirajooni
6
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik

Viimased uudised

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Uudised
  • 09.05.25, 12:18
Kinnisvara korrashoiu juhtide küsitlus: jalad põhjas!
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Uudised
  • 09.05.25, 10:44
LHV pensionifonid pidas Marati maja sarikapidu
Vaata galeriid!
Uudised
  • 09.05.25, 10:18
Tallinn pani Hiiu ajaloolise koolimaja juurdeehitusele nurgakivi
Uudised
  • 09.05.25, 10:02
Ida-Virumaa 36-miljoniline spaahotell sai sarikate alla
GALERII: vaata, mis kõik sinna tuleb
Uudised
  • 09.05.25, 09:45
Kinnisvaraarendaja sai pankrotivaidlusest välja tagurdamiseks aega juurde
Uudised
  • 09.05.25, 08:45
Tarbijakindlus kinnisvaratehinguid teha on jätkuvalt nõrk
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal

Hetkel kuum

Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule.
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
Saated
  • 01.05.25, 13:00
Planeeringu menetlemisel jätab omavalitsus seaduse täitmata
Sinna idapoole valglinnastub Tallinn nüüd aina enam.
Uudised
  • 02.05.25, 11:45
Tallinn valgub laiali idasuunas
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Esimesed mereäärsed korterid valmisid nüüd kevadel.
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Olukorda, kus elektrijuhtmed ligunevad vees, ei tohiks tekkida mitte kunagi mitte üheski hoones.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele