Soodsaim lahendus: vana maja renoveerimine energiasäästlikuks

Võimalikult väiksed, kuid esimene mõte, teha sellest 0-energia maja, osutus arvutuste kohaselt tarbetult kalliks. Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega leiti, et mõistlik on seada eesmärgiks passiivmaja standardile vastavat tulemus – 40kWh energiat hoone ruutmeetri kohta aastas kütte-, jahutus- ja ventilatsioonikuluna kokku. Sellele vastavalt sai ka projekteeritud.

Kasutasime kõrge kasuteguriga villa ja muidugi valvasime, et paigaldus oleks väga korralik – paar väikest lohakust – tühimikku – soojustuses ja suur osa kogu vaevast on asjatu! Ja soojustasime muidugi nii alt, pealt kui külgedelt. Sama tähtis on konstruktsiooniliste külmasildade ja pragude kaudu ning üldse igasugune soojuse lekkimise vältimine. Sellega teemaga arvestasime kõigis ehitusjärkudes. Projekteeritud aknad ei lase soojusel lekkida ka avade kaudu: kolmekordse klaasiga ja termokatkestusega puitraamis, mida väljaspool täiendavad restaureeritud vanad ühekordsed aknad.

130m sügavusest puuraugust jätkub kogu maja kütteks ilma täiendava elektri- vm kütte lisamiseta ka talvel, kogemuse põhjal ka -17 kraadi juures. Sooja vett kütab päike, otse katusele pandud torudes, ka talvel ja ka pilves ilmaga.

Talvel tuleb nii hästi soojustatud majas hea sisekliima loomiseks muidugi kasutada ventilatsiooni. Vilsandi Energiamaja ventilatsioon on kõrge soojustagastusega (95%), mistõttu eelsoojendatakse sissepuhutav värske õhk “vana” õhuga üles ja toad ei jahtu ka ventileerimise tõttu. Suvel on mõnus aknaid lahti hoida ja mereõhul tubades lasta liikuda. Et mitte katta aknaid ruloodega, oleme lõunakülje ateljee jahutuseks kasutanud maaküttega integreeritud jahutusseadet.

Väga hea sisekliima loovad seinaküte ja savikrohv – ökonoomne, õdus, tervislik. Seinaküte tekitab toas mõnusalt keha ümber jaotuva soojuse, tunne on nagu kujutletava pleedi sees. Savikrohv akumuleerib soojust soemüürina ja seetõttu on kütmise kulu väga väike. Lisaks reguleerib savikrohv ka toa niiskust, Vilsandi Energiamajas püsib see 40 ja 55% vahel, mis on inimese jaoks, kõige meeldivam. Lisaks ei lase savikrohv koguneda tolmul ja tekkida hallitusel.

Suurte veearvete juures tasuks mõelda vihmavee kasutamisele tarbeveena. Normaalse veetarbimise juures osutub eramaja jaoks süsteem, mis taluks ka külmakraade, asjatult kalliks investeeringuks. Kuid väga väikeste kuludega saab ehitada sooja perioodi vihmavee kasutamise süsteemi, mis tasub end kiiresti ära.

Neile, kes väidavad, et selline remont on ainult rikaste lõbu, tuletan hoopis meelde, et enamus meist ei ole nii rikkad, et lubada endale kõrgeid kodukulusid. Mõistlikult energiasäästlikuks restaureerimine või renoveerimine on kallim vaid parema soojustusmaterjali natuke kallima hinna võrra. Eks villa kulub ka rohkem, kui vanade standardite järgi. Ja korralikku tööd eeldame ehitusmehelt igal juhul! Kui otsustatakse ka aknaid vahetada, siis, jah, see on suurem kulu, nagu ka parem soojustus. Kuid tehtud kulutused ja järelvalvele (ja vaidlemisele ja nõudmisele) kulunud aeg ja vaev teenisid end kiiresti tagasi!

380m2 Vilsandi Energiamaja aastane kogu ülalpidamiskulu jääb oma tarbimismahu ja tänaste elektri- ning võrguteenuse hindade juures kindlasti alla 1500€ aastas. 12 kuu tegelik kulu kokku oli 14049kWh, mis teeb ruutmeetri kohta kuluks 36,97 kWh aastas. Kusjuures ruumid on keskmisest kõrgemad  üle 3 meetri ja kubatuur, näiteks tavakorteri m2 kohta, palju suurem. Siia on arvestatud kulud valgustusele ja kodumasinatele (külmikud, pesumasinad, köök, arvutid jne) ehk siis summaarselt kokku kulunud energiaga.