Riigi üürimajade projekt ei ohusta kinnisvaraturgu

Elamuasemeturg toimib ainult Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mujal Eestis, kui jätta kõrvale Tallinna rõngasvallad, kinnisvaraturg tegelikult normaalselt ei toimi. Kui kinnisvara turuhind on oluliselt madalam kinnisvara ehitushinnast, on tavapärased turumajanduslikud protsessid pärsitud.

Väga kontrastne on selles mõttes olukord Ida-Virumaal, kus elanike arv on peale Eesti iseseisvumist vähenenud ligikaudu 30% võrra ehk üle 70 000 inimese. Tulemuseks on väga madalad kinnisvara hinnad. Madalate kinnisvarahindade puhul ei ole omanikul mõtet kinnisvarasse investeerida, kuna igast investeeritavast eurost jääb turuväärtuse mõttes alles vaid 30-50 senti.

Samas elavad praegu väljaspool suuremaid keskusi nii õpetajad, arstid, politseinikud kui ka teiste elukutsete esindajad, kes tahavad samuti elada kaasaegse ökonoomse küttesüsteemi, puhta ja kaasaegse trepikoja, uute akende ja toimiva ventilatsioonisüsteemiga kortermajades. Riikliku üürimajade projekti puhul on otsustusprotsessi oluline partner kohalik omavalitsus, mis annab hinnangu selle kohta, kas kohapeal on vajadus korterite järele olemas või puudub.

Prognoosin, et programmi käivitudes tuleb puudu pigem rahast kui soovijatest. Mis puutub kriitikasse, et riigi projektid moonutavad veelgi niigi mittetoimivat kinnisvaraturgu, siis teatud piirkondades, kus probleem on suurem, tuleks avalikul sektoril astuda samme ka vana amortiseerunud kinnisvara lammutamiseks.

Väide, et vanade 1950ndatel aastatel ehitatud nn hruštšovkade renoveerimine on odavam kui uute majade ehitamine, on minu jaoks naeruväärne. Peaksime hakkama harjuma mõttega, et ühiskonnal tuleb tegelda ka vana elamufondi lammutamisega. Ehk kokkuvõtlikult - riik peab sekkuma, kui turupõhised protsessid ei toimi ning arvestama seejuures regionaalpoliitika vajadustega, mis ei ole erasektori ülesanne.

Kokkuvõtlikult:

- üürimajade projekt teostab regionaalpoliitikat;

- loob majandusse täiendavalt töökohti;

- sunnib analüüsima täpsemalt elamispinnaturu vajadusi;

- on instrument parandamaks elamispindade kvaliteeti piirkondades, kus ei toimi turumajanduslikud protsessid ehk seal, kus elanike arv on kõvasti vähenenud ning on tekkinud amortiseerunud elamispindade ülepakkumine.