Kinnisvaraturg on kõvasti tõusnud ning sõidab rahatrükikeskkonna võimestava mõju tõttu samadel rööbastel edasi ka lähitulevikus. Mitmel pool maailmas on seda kasvu hakatud nimetama buumiks ja kuigi Eestis on seda sõna välditud, siis enam ei peaks – meil ongi nüüd buum, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal Äripäevas.
Aga mis imeloom see buum üldse on? Tõtt-öelda puudub konsensus ka kõige targemate hulgas. Mulle endale sümpatiseerib kõige enam mõte, et buum tähendab valdkonnasisest arengut, mis on tunduvalt kiirem, kui on majanduses tervikuna. Heaks kaasaegseks näiteks on 1990. aastate lõpu tehnoloogiasektori buum või klassikalisem tulbisibulate buum 1636.–1637. aasta Hollandis. Mõlemal juhul oli kasv eksponentsiaalne, samal ajal kui majanduses oli see lineaarne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.