Toompark: kinnisvaramaks vähendab niigi nigelat elamispindade kättesaadavust
Tulumaksu astmestamine näitab, et idee autorid ei mõista põhikooli matemaatikat, mis ütleb, et sama protsendimäär suuremast palgasummast on rohkem kui väiksemast summast ehk rikkamad maksavadki rohkem makse, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti majanduse kosumise taastumist on pikalt oodatud, kuid ometi pole see alanud. Järgnevalt on välja pakutud 11 teesi maksude ja maksustamise kohta, mis võiksid aidata majanduskasvu tagasi tulla ja Eesti elu paremaks luua.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
1. Raha on alati vähe
Raha pole kunagi piisavalt, alati jääb puudu. Ressursside nappus on baasprintsiip. Kui keegi ütleb, et raha on piisavalt, on tal raha juba liiga palju.
2. Majandus on raskustes, see peab tähendama ümberkorraldusi eranditult kõikidele
Eesti majandus on languses juba kuus järjestikust kvartalit. Mõttetera, et ühtegi head kriisi ei tohi raisku lasta, tähendab, et majanduskriisid on süsteemi puhastamiseks, ümberkorraldamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. See ei kehti mitte ainult eraettevõtluse kohta, vaid ka riigiaparaat vajab oludele vastavat reformimist.
Riigimasin on ära söönud kõik etteantud ressursid ja nõuab nüüd laienemiseks ahnelt raha juurde. Selle mänguga ei tohi kaasa minna. Selle asemel, et ülbelt ja üleolevalt öelda, et ettevõtjad peavad solidaarsed olema, peab riik ise ühtne olema – riik tuleb õhemaks lihvida, sest Eesti maksumaksja ei kannata kõrgemaid kulusid välja.
Valitsuse liikmetel puudub moraalne õigus tõsta makse, olemata valmis ise enda eelarveid oluliselt kokku tõmbama või kärpides kulusid minimaalsel määral. Valitsuse liige, kes kurdab, et tema eelarves ei ole kokkuhoiuks ruumi, ei ole enda ülesannete kõrgusel.
Seotud lood
Kuigi eelmisel aastal tegi kinnisvarahindade kasv uue rekordi, on tänavu meeleolud juba teised. Turule sisenemine on muutunud keerulisemaks ning oodata on mõningast hinnalangust, liiati käesoleva aasta mai tuleb väljaantava eluasemelaenu mõttes vähemalt kolmandiku võrra madalam, kirjutab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele