Tõnu Toompark: kinnisvaramaks oleks hea võimalus asi Rootsi moodi vussi keerata

Tallinna korteritehingute kallinemine on olnud tempokam palkade kasvust. See tähendab, et keskmise palga saaja, tehes keskmist korteritehingut, peab selle eest maksma suurema hulga keskmisi palku kui varasemalt.

Nagu selgus viimasest „Finantsuudised fookuses” raadiosaatest, elab kogu Eesti elamispindade turg õitsvat elu. Koduostjate kõrval on kasvamas üüriinvestorite osakaal ja väljaüürimiseks müüakse ehk isegi enam kui veerand korteritest. Tallinna 30–50 protsendini ulatuvad hinnatõusud lüüakse üle mujal linnades.

Elamispindade turu nõudluse paneb paika elanike arv. Tallinna elanike arv oli 2008. aastal ligikaudu 401 000 inimest ja see on aasta-aastalt on see kasvanud. Tallinn.ee andmetel on 2021. aasta lõpu seisuga Tallinnas 446 000 elanikku.

Eesti Panga andmetel oli 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga viivituses olevate eluasemelaenude maht 85 miljonit eurot. Viivituses olevate eluasemelaenude muutuse trend on pikki aastaid olnud vähenemise suunas. Isegi koroona ja 2020. aastal lakke hüpanud töötute arv ei tekitanud eluasemelaenude tagastamises probleeme.

Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.