Tõnu Toompark: kinnisvaramaks oleks hea võimalus asi Rootsi moodi vussi keerata

Tallinna korteritehingute kallinemine on olnud tempokam palkade kasvust. See tähendab, et keskmise palga saaja, tehes keskmist korteritehingut, peab selle eest maksma suurema hulga keskmisi palku kui varasemalt.

Nagu selgus viimasest „Finantsuudised fookuses” raadiosaatest, elab kogu Eesti elamispindade turg õitsvat elu. Koduostjate kõrval on kasvamas üüriinvestorite osakaal ja väljaüürimiseks müüakse ehk isegi enam kui veerand korteritest. Tallinna 30–50 protsendini ulatuvad hinnatõusud lüüakse üle mujal linnades.

Elamispindade turu nõudluse paneb paika elanike arv. Tallinna elanike arv oli 2008. aastal ligikaudu 401 000 inimest ja see on aasta-aastalt on see kasvanud. Tallinn.ee andmetel on 2021. aasta lõpu seisuga Tallinnas 446 000 elanikku.

Eesti Panga andmetel oli 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga viivituses olevate eluasemelaenude maht 85 miljonit eurot. Viivituses olevate eluasemelaenude muutuse trend on pikki aastaid olnud vähenemise suunas. Isegi koroona ja 2020. aastal lakke hüpanud töötute arv ei tekitanud eluasemelaenude tagastamises probleeme.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.