Tõnu Toompark: kinnisvaramaks oleks hea võimalus asi Rootsi moodi vussi keerata

Tallinna korteritehingute kallinemine on olnud tempokam palkade kasvust. See tähendab, et keskmise palga saaja, tehes keskmist korteritehingut, peab selle eest maksma suurema hulga keskmisi palku kui varasemalt.

Nagu selgus viimasest „Finantsuudised fookuses” raadiosaatest, elab kogu Eesti elamispindade turg õitsvat elu. Koduostjate kõrval on kasvamas üüriinvestorite osakaal ja väljaüürimiseks müüakse ehk isegi enam kui veerand korteritest. Tallinna 30–50 protsendini ulatuvad hinnatõusud lüüakse üle mujal linnades.

Elamispindade turu nõudluse paneb paika elanike arv. Tallinna elanike arv oli 2008. aastal ligikaudu 401 000 inimest ja see on aasta-aastalt on see kasvanud. Tallinn.ee andmetel on 2021. aasta lõpu seisuga Tallinnas 446 000 elanikku.

Eesti Panga andmetel oli 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga viivituses olevate eluasemelaenude maht 85 miljonit eurot. Viivituses olevate eluasemelaenude muutuse trend on pikki aastaid olnud vähenemise suunas. Isegi koroona ja 2020. aastal lakke hüpanud töötute arv ei tekitanud eluasemelaenude tagastamises probleeme.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.