Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.

- Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim (Foto: Swedbank).
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.