Pere: tänavatööd võtavad absurdselt kaua aega
Piiravad seadused ja tarbetu bürokraatia ei võimalda pealinnas ehitada teid ega tänavaid piisavalt kiiresti, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Tallinna inimene tahab linnalt tavalisi asju – korras ning ohutuid kõnni- ja sõiduteid, esteetilist haljastust ja piisaval hulgal istumiseks vajalikke pinke. Need on lihtsad, kuid absurdselt pika vinnaga asjad.
Selgitan kohe, miks me sellises seisus oleme ja kuidas olukorda parandada.
Toimetuse märkus: Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti 200 koalitsioon on nüüdseks aasta jagu Tallinnas võimul olnud.
Ülepingutatud seadused
Soovin Tallinna linnavalitsuse nimel jõudu uuele valitsuskoalitsioonile. Siin on lühike ülevaade tööelust Tallinna linnas – mis linn on teinud ja mida riik saaks teha selleks, et elu edeneks kiiremini.
Ühe tänava ümberehitus või lastele ohutu rattatee rajamine võtab keskmiselt kaks aastat, enne kui kopp maasse läheb. Kui omavalitsus soovib rajada elanikele väikest kõnniteejuppi, peab ta lisaks kõigele muule väljastama endale projekteerimistingimused, mida menetleb mitu asutust üksteise järel. Ka väiksem muudatus nagu puu istutamine on paras kadalipp, mida läbida.
Näiteks tuleb vaielda, kas maa-alused veetorud on liiga lähedal või mitte. Miks enne sai, kui seal on vana puu känd jne. Insener-tehnilised lahendused on olemas, et istutada puid sademeveetorudele lähemale kui täna. Oleme absurdses olukorras, kus kännu asemele ei tohi puud istutada.
Ehitused algaksid aasta-kaks varem ning linn areneks kiiremini, kui muudaksime nii linnas kui riigis paari asja. Mitte mootorsae, vaid õigete instrumentidega.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara erastamise arutelu on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid küsiksin kaks küsimust: mis on eesmärk ja mis on alternatiivid, sõnas Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates “Kinnisvaratund”.
Sertifikaadid, nagu BREAM või LEED on paljusid hästi teeninud, aga keskkonnajälje alandamisel on need teiste omalaadsete mõõtesüsteemidega võrreldes puudulikud, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Kust võtavad arhitektuuri mitte õppinud inimesed häbematuse mõelda, et nende arvamusel on arhitektiga võrdne kaal, küsib kommentaaris Kinnisvarauudised.ee-le linnastrateeg ja rohepöörde nõunik Tallinna Tehnikaülikoolis Pärtel-Peeter Pere.
Liivalaia tänava rekonstrueerimise ja trammitee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu on avalikul väljapanekul 24. septembrist 7. oktoobrini.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
5
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele