Jelena Torim: ESG-aruandluses peitub konkurentsieelis
Muutuste ja ebakindluse perioodid pakuvad ainulaadset võimalust edumaa ja konkurentsieelise saavutamiseks, kuid selleks tuleb tegutseda ennetavalt. See kehtib ka ESG-aruandluse kohta, kirjutab SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
“Vaatamata lühiajalistele poliitilistele tagasilöökidele, ei ole pikaajaline suund jätkusuutlikkusele kuhugi kadunud. Planeedi taluvuspiirid, kliimamuutus ja uued ärimudelid juhivad arengut selles suunas,” kirjutab SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
Euroopa Komisjoni nn Omnibusi pakett toob olulisi muudatusi kestlikkusaruandluse direktiivi ehk CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) rakendamisse. Muudatused leevendavad ettevõtete kohustusi jätkusuutlikkuse andmete avalikustamisel, pakkudes suuremat selgust ja vähendades aruandluskoormust.
ESG-aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Töömaailma muutused ja kaugtöö levik on selgelt näidanud, et vana mudel, kus hoone „üürib ennast ise välja“, enam ei toimi, kirjutab kinnisvara – ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF kliendisuhete juht Martin Parts ja näitab, milliseks kontor lähiaastail muutub ning mida turul hakatakse nõudma.
Teenuseosutajate seas toimub pidev areng ja professionaalsuse kasv. Normiks on saanud digitaalsed tööriistad, automatiseerimine ja kasutajakogemuse keskne teenusedisain, kirjutab Stell Eesti AS tegevjuht Mikk Sillamaa.
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.