Kui riik ei saa tulevikus kasutada oma fossiilkütuseid, vajab Eesti tuumajaama, leidis Isamaa poliitik Juhan Parts Äripäeva raadio debatisaates, ent ärritus, kui tulevase tuumajaama võimsuse, maksumuse ja tehnoloogia kohta täpsemalt küsiti.
“900 MW tuumaenergiat ehk kolm väikest moodulreaktorit oleks see, mis meid rahuldaks,” sõnas Parts debatisaates “Poliitikute töölaud”.
Tuumaenergia arendamist ei saa tema hinnangul jätta ainult erasektori projektiks või seadusloome küsimuseks, vaid Eesti peaks looma tehnoloogilise kompetentsi ning tegutsema koos Läti ja Leeduga.
Debati teine osaleja, sotsiaaldemokraat Kadri Simson jäi tuumaenergia suhtes ettevaatlikuks. Ta tõi välja, et Eestis kavandatud väikemoodulreaktorid ei ole veel kusagil maailmas turule jõudnud. Lisaks võtaks aastaid või isegi aastakümneid tuumaohutuse järelevalve, pädevate spetsialistide ja vajaliku regulatiivse keskkonna loomine.
Juhan Parts kritiseeris saates veel Eleringi plaani hankida taastuvenergia kõrval kiiresti käivitatavaid gaasijaamu. Partsi hinnangul suurendaks selline mudel Eesti sõltuvust imporditavast gaasist.
Tema sõnul asendaks Eesti nii ühe fossiilkütuse teisega ning looks endale pikaajalise julgeolekuriski. Ta võrdles seda Saksamaa varasema sõltuvusega Venemaa gaasist ning tõi välja ka tuuleenergia kui ühe kõrge elektrihinna põhjuse. “Me tekitame olukorra, kus nende gaasijaamadega vähendame oma energiajulgeolekut,” ütles Parts.
Kadri Simsoni sõnul ei ole tuuleenergia ise Saksamaa kõrgete elektrihindade põhjus. Tema sõnul tekkis suur probleem pärast seda, kui Saksamaa pani kinni oma tuumajaamad ning asendas osa tootmisest gaasiga. Vene gaasi kadumise järel tuli Euroopa turule tuua kallimat LNGd.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul peab Eesti elektrisüsteem põhinema taastuvenergial, mida tasakaalustavad salvestuslahendused ja gaasijaamad. Tiputundidel jääb elekter kallimaks, sest turuhinna määrab viimasena süsteemi toodangut lisav kallim jaam.
Parts rõhutas saates probleemi, et Eesti on muutunud viimase kaheksa aasta jooksul elektrit eksportivast riigist elektri importijaks. “Me ei tohiks sellest 100% oma elektri varustuskindluse nõudest mitte mingil juhul loobuda.” Tema sõnul peab Eesti olema ühendatud Euroopa elektrituruga, kuid see ei tohi tähendada võimetust ise elektrit toota.
Kadri Simson: tuleb maksta ka reservvõimsuse eest
Sotsiaaldemokraat Kadri Simson tõi saates välja, et elektri importimine ei ole alati halb. “Me impordime nii palju, kuna naabrid toodavad elektrit soodsama hinnaga kui meie ise siin.”
Lisaks ei vaidlusta Simson vajadust hoida elektrisüsteemis juhitavat reservvõimsust. Tema sõnul ei saa taastuvenergial põhinevas süsteemis vältida tunde, mil tuult või päikest on vähe ja elektrit toodavad kallimad jaamad.
Simsoni hinnangul ei püüa Eesti praegu saavutada iga tunni kõige odavamat elektrihinda, vaid peab arvestama ka elektrikatkestuse riskiga. Tema sõnul tuleb seetõttu maksta ka selliste jaamade valmisoleku eest, mida võib vaja minna vaid mõnel tunnil aastas. Turuloogika ei hoia sellist võimsust üksi üleval.
Simson tõi näiteks Poola, kus riik hoiab söejaamu reservis riigiabi abil. Sama põhimõtet võiks tema hinnangul kasutada Eestis põlevkivijaamade puhul: seni, kuni need on töökorras, võiksid need jääda süsteemi tagavaraks.
Saates vaidlesid Simson ja Parts Eesti elektribilansi, taastuvenergia eesmärgi leevendamise, Euroopa Liidu süsinikukvootide süsteemi, Saksamaa energiapoliitika õppetundide ja Eesti võimaliku tuumaenergia üle.
Saadet juhtis Lauri Leet.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.