Kui Eestisse rajatakse tuumaelektrijaam, tuleb enne seda liituda rahvusvaheline kindlustusega, mille kindlustuskaitse oleks ligikaudu 350 miljonit eurot ning lisaks hakkab riik arendajalt koguma jaama ja selle jäätmete käigust kõrvaldamise tasu.
“Risk et tuumajaamaga midagi juhtub, on väike, aga see on alati olemas nii et riks pead peab olema kindlustuse kaetud,” räägib “Energiatunni” saate teises osas kliimaministeeriumi tuumaenergia juhtrühma koordinaator Indrek Anepaio.
Tema sõnul on selge, et võimalike kahjude hüvitamiseks vajalikku rahasummat ühelgi arendajal ega energiafirmal pole, mistõttu on taolise riski maandamiseks välja töötatud rahvusvaheline spetsiaalne kindlustuskaitse.
Jaama käigust kõrvaldamiseks hakkab riik tuumajaama käitlejalt koguma lisaks veel dekomisjoneerimistasu.
Fermi Energia plaanitava tuumajaama ajagraafik on Anepaio sõnul selline, et ehitusloa taotlemiseni ei jõua ettevõte enne 2032. aastast. Saates põhjendab ta seda ajagraafikut ning räägib ka kuidas riigikogus ringlev tuumaenergia- ja ohutuse seaduseelnõu reguleerib tuumajaama rajamist Eestis alates selle planeerimisest ja ehitamisest kuni kasutamiseni.
Saate esimeses pooles räägib Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp käesoleva aasta lõpus avanevast mahukast hankest, mille kohaselt Elering hangib suurematesse Eestis keskustesse elektrijaamu, et tuua turule rohkem pakkumist. Räägime millises mahus ja ajagraafikus elektrisüsteemi kiiret taastamist pakkuvad elektrijaamad võiksid valmida ning millist eesmärki kuni kolme Auvere jaama jagu tootmist täidaksid.
Saatejuht on Lauri Leet.
Foto autor: Olivier Morin/AFP/Scanpix
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.