Aktiivseks muutunud Balti võlakirjaturul otseselt buumi ei ole, kuid suure osa pakkumistest moodustavad pigem kõrgema riskiga võlakirjad, tõdes investeerimisettevõtte Avaron investeeringud juht ja analüütik Rain Leesi Äripäeva raadio saates "Investor Toomase tund".
Viimastel aastatel on Balti võlakirjaturg oluliselt aktiviseerunud nii emitentide kui investorite poolelt. Enamik pakkumisi märgitakse mitu korda üle. Samas kostab üha sagedamini hoiatusi, et riskid on märgatavalt kasvanud, eriti seoses kinnisvaraarendajate tulekuga turule.
Rain Leesi märkis, et kuigi kohalik võlakirjaturg on viimastel aastatel elavnenud, ei saa sellest veel buumi mõttes rääkida. "Baltikumi võlakirjaturg on endiselt oma arengu algfaasis. Kui me vaatame börsil olevate võlakirjade mahtu SKTsse, siis Baltikumis on see umbes 2% ja Põhjamaades - 9%“, tõi ta välja.
Eksperdi sõnul on kapitali kaasamine viimastel aastatel liikunud ühisrahastusplatvormidelt, kus regulatsioon oli peaaegu olematu, võlakirjaturule – mida ta peab positiivseks arenguks. Samas möönab ta, et suure osa pakkumistest moodustavad pigem kõrgema riskiga ja suurema tootlusega võlakirjad.
Kui hästi jaeinvestorid mõistavad, mida nad tegelikult ostavad, on Leesi sõnul raske hinnata. Pigem on probleem motivatsiooni puudumises. „Prospekt on keskmiselt 40–50 lehekülge, aga kui paljud investorid viitsivad selle tegelikult läbi lugeda?“ küsis ta retooriliselt.
Leesi hinnangul on emitentidel võimalus kujutada oma finantsseisu investoritele tegelikkusest optimistlikumalt – näiteks kinnisvaraarendajate puhul, kes arvestavad tulevast kasumit juba ette bilanssi. Sarnast lähenemist on näha ka Läti tööriistade rendiettevõtte Storent puhul.
Milliseid võlakirju valida, millised tingimused ja tagatised võiksid investorit tegelikult kaitsta ning millised rahvusvahelised trendid võivad mõjutada Eesti turgu – sellest kõigest kuuleb uuest saatest „Investor Toomase tund“,
Saadet juhib Dmitri Fefilov.
Foto: Rain Leesi (Liis Treimann)
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.