Analüütikud kullast: järgmised viis aastat teenib keskmiselt 12% tootlust

Kulla hind on sel aastal kerkinud üle 50%, kuid eksperdi hinnangul pole väärismetall oma hinnatippu saavutanud, vaid pakub jätkuvalt turvasadamat.

Saates “Investor Toomase tund” rääkisid Tavidi majandusanalüütik Mait Kraun ja LHV majandusanalüütik Triinu Tapver, et kulla hinna äkilisel tõusul on peamiselt rolli mänginud geopoliitiline kriis, intressimäärade langetuse ootus ning keskpankade massilised ostud, millesarnast pole varem nähtud.

Nõudluse poolest tõi Kraun esile, et viimastel kuudel kasvasid tootjate juures ootejärjekorrad füüsilisele kullale oluliselt, kuna nõudlus on väga suur. Ta lisas, et ainuüksi augustist oktoobrini kerkis kulla hind 30%.

Kraun selgitas, et majanduskasvud on pandud sõltuma riigieelarvete puudujäägist. See tähendab, et kui USA peaks tahtma oma eelarvet tasakaalu viia, siis see tähendaks majanduslangust. Tapver lisas, et tõenäoliselt tähendaks see USA puhul suurt kriisi ja võiks kõik USA aktsiad maha kanda. Selle tõttu näeb Kraun, et kuna võlakoorem on muutumas üha kulukamaks riikidele, siis otsivad investorid kaitset.

Tulevikku vaatavalt leidis Kraun, et tulenevalt erinevatest suhtarvudest on kuld veel alahinnatud, mistõttu hinnatipp pole veel käes ja ta ootab jätkuvat kasvu. Esimene oli 1970ndatel, kui loobuti kullastandardist ja siis tõusis hind 20 korda. Lähemas ajaloost tõi Kraun esile aastad 2000–2011, kus kulla hind kerkis 7 korda. Praeguste suhtarvude põhjal leidis Kraun, et kuld pole 70ndate ega 2011. aasta tippude lähedal.

Majandusanalüütikud rääkisid lisaks kullale ka hõbedast, mille puhul ootab Kraun hinna kahekordistumist, kuna tema väitel on hõbe kui steroididel kuld ja hakkab tihtipeale liikuma kullast hiljem. Samuti rääkisid Kraun ja Tapver investori vaatest, mida tuleks arvesse võtta ja kui suur osakaal portfellist võiks kullas olla.

Saadet juhib Jaan Martin Raik.

Fotol Triinu Tapver.
Foto: Andras Kralla