Mida peaks Tallinnas veel ehitama, mida lammutama?

„Kogu Tallinna probleem on, et kuigi meil on juba olemas erinevad ilusad keskused, siis nende vahel on endiselt tühja maad ja väljaarendamata piirkondi,“ kinnitas analüütik Risto Vähi. „Tallinnat nimetatakse katkestuste linnaks. Siin on asju alustatud ja pooleli jäetud ja seda näeb isegi kesklinnas.“

Näiteks tõi Vähi Rävala puiestee, Pärnu maantee. „Pärnu maantee Vabaduse väljaku poolses otsas on väga linlik viiekorruseliste hoonete front, mis kino „Kosmose“ juures lõpeb ja edasi läheb tänav lihtsalt väga laiaks. Üks katkestus oli kindlasti ka Tartu maantee, mis polnud kaua aega esinduslik. Tulid lennujaamast niiöelda linna väravasse ja pidid läbima mingi kaootilise tee kesklinna.“

Äripindade maakler Eduard Sorokin kinnitas omalt poolt, et lisaks lõpuks kenasti korrastatud ja väljaehitatud Tartu maanteele on pealinnas veelgi positiivseid näiteid ilusatest üleminekutest ühest piirkonnast teise. „Tartu maantee sidus ära ka linnast väljuva suuna, kuhu tekkis Sikupilli keskus, Ülemiste keskus, Ülemiste City ja sealt edasi tuleb juba Tallinna lennujaam. Seda võib juba nimetada juba üsna terviklikuks keskkonnaks. Teine näide on praegu arendatav Veerenni piirkond, mis ühendab südalinna ja suure arenduspiirkonna, Avala kvartali. Tekib üks tervik.“

„Minu lemmiknäide linna sidumisest on ikka olnud trammiliini pikenemine lennujaama, mis toimus ju üsna hiljuti,“ lisas Risto Vähi. „Enne asus Ülemiste City ja keskus, kogu see piirkond linnast otsekui eraldi. Sinna mindi autoga ja inimeste jaoks asus kogu see kant lihtsalt kuskil linnaservas raudtee taga. Kui tramm hakkas sinna liikuma, sai see ala väga paljude inimeste jaoks osaks linnast. Siis sai selgeks, et kui istud kesklinnast trammi peale, on ainult natuke sõitu ja sa oledki kohal ühes linnaosas, kuhu on väga mõnus minna. See on kõnekas näide, kuidas üks trammiliin tõi areneva piirkonna lõpuks päriselt linna.“