Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas korteriühistu võib haldusfirmalt petta saada?
Telesaade „Pealtnägija“ kajastas hiljuti olukorda, kus ligi pooltsadat hoonet hallanud firmat kahtlustatakse, et see on omastanud ühistu vee ja elektri eest tasutud raha ning remondifondi kogutud tuhanded eurod. Kuidas sellist olukorda vältida, rääkis Äripäeva raadiosaates „Triniti eetris“ advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv.
Nii ulatuslikku konflikti kui telesaates näidatud, pole advokaat Anna Liivi sõnul avalikkuse ette varem jõudnudki. „On olnud vaidlus, kus remondifond on jäänud haldusfirma kätte, kas haldusfirma vahetumise tõttu. Või siis kui seadus moodustas korteriühistud, kes tahtsid seejärel haldusfirmade käest oma vara üle võtta, sealhulgas remondifondi, kuid ettevõte polnud seda tagastanud. Meil on olemas riigikohtu lahend, mis ütleb, et ühistul on õigus remondifondi tagasi nõuda, sest haldusfirma on käsunditäitja,“ selgitas Anna Liiv.
Üldiselt on sedapidi vaidlusi, kus kannatajaks ühistu, palju vähem. Sagedamini soovib haldusfirma saada kätte enda saamata jäänud tasu ühistu käest.
Riskid ühistule
Kui haldusfirma jätab vee või elektri eest maksmata, siis teenusepakkujal on õigussuhe korteriühistuga ja võlg jääb üles ühistule. Et sellist olukorda ei tekiks, soovitab advokaat ühistul hoida arveldamisel silm peal.
„Kõige mõistlikum oleks korteriühistel teha nii, et isegi haldusfirmat kasutades käiks arveldamine läbi ühistu arveldusarve. Juhatus näeb kontol toimivat ja avastaks, kui maksud maksmata.“
Liivi sõnul oleks teenusepakkujatelt on ehk palju nõuda, et nad kohe esimese võlgujäädud kuu järel hakkaks korteriomanikke läbi helistama. „Teisalt, kui tekib kahtlus, tasub ise näidata initsiatiivi. Võtta ühendust teenusepakkujaga ja uurida, kas maksed laekuvad.“
Ka haldusfirma tegevuse jälgimine võib õigel ajal ohust märku anda. Ettevõtete seiret pakub näiteks Äripäeva Infopank. „Kui ettevõttel on maksuvõlg, siis on tegu kindlasti punase lipukesega. Tasub igal juhul kursis olla,“ kinnitas Anna Liiv.
Kes vastutab?
Haldusfirma ja korteriühistu tegevuse vastutusalade määramiseks on laias laastus 2 varianti. „Paar aastat tagasi vastuvõetud korteriomandite ja korteriühistute seadus näeb ette võimaluse, kus juhatust kui sellist polegi ja valitseb haldusfirma. Sellisel juhul on haldusfirma kantud ka B-kaardile juhatuse liikmete kohale. Siis käib maksmine läbi haldusfirma konto. Et sellisel juhul on haldusfirma roll väga suur ja korteriomanikud nõrgemas olukorras, sest neil puudub vahetu kontroll, siis näeb seadus ette, et kohustuste rikkumise ja kahjude tekkimise eest vastutab mitte üksnes juriidiline keha, vaid ka juriidilise keha juhatuse liige. Mistõttu võib ühistu esitada rahalise nõude juhatuse liikme vastu,“ selgitas vandeadvokaat Liiv. Ta lisas, et vastutab see juhatuse liige, kes oli juhatuse liige kahju tekkimise ajal ja nõuet saab esitada kuni 3 aastat pärast kahju tekkimist.
Teine variant on selline, kus ühistul on oma juhatus ja arveldamine käib ühistu kontol, siis on näha, kas haldusfirma sooritab maksed õigel ajal ja õiges mahus. „Suuremates ühistutes tehakse ka nii, et teatud summast alates vajavad maksed juhatuse liikme kinnitust netipangas. Haldusfirma valmistab ette ja makse läheb kahe allkirjaga välja,“ ütles Liiv.
Tunne huvi!
Hetkel kuum
Juhatusega ühistute puhul, kes kasutavad haldusfirmat, on juhatuseliikmetel kohustus ühistuasjadel silm peal hoida.
„Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma, see hõlmab raamatupidamise korraldamist ja stabiilsuse hoidmist. Kui võlgades on süüdi haldusfirma ja juhatus selle õigel ajal avastab ning probleemiga tegeleb, ei lange vastutus juhatusele. Aga see pole vabandus, et juhatus kuude kaupa arveldamist ei järgi. Kui juhatuse liige ei käitu hoolsalt võib kahjunõue tulla ka talle. Selle kahju võib sisse nõuda ühistu,“ ütles Liiv. Ta soovitas oma majale haldusfirmat palgates hoolega valida, kontrollida ettevõtte tausta. „Haldusfirma valimise otsus tasuks kindlasti vastu võtta üldkoosolekul,“ toonitas ta. Sellisel juhul on kõik omanikud oma sõna öelda saanud ja kogu vastutus võimaliku vale valiku eest ei langeks juhatusele.
Kuula saadet! Küsimusi esitab Aivar Hundimägi
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele