Kaubandusturg on muutuste teel. Aina enam on selge, et kõik vanad ja harjumuspärased mudelid enam ei tööta. Viimasel ajal on uued keskused saanud üsna palju kriitikat, „Kinnisvaratund“ arutleb, mida uued võiksid teha teisiti või kas pigem tuleks neid võtta, kui oma ajast ees olevaid.
Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff ja Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler
  • Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff ja Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler
  • Foto: Kinnisvarauudised
Saate külalisteks olid Cityconile kuuluvate Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler ja Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff.
Üha enam tuleb välja mõelda, kuidas inimesi keskusesse meelitada, et peale ostmise oleks tal seal ka lõbus. Samal ajal investeerivad keskused iga teatava aja tagant hoone energiasäästu ning tehnoloogiasse.
Linda Eichler kinnitab, et Cityconi teiste riikide keskustel on oma äpp, mida saab alla laadida. „Näiteks Soomes Iso Omenas töötab see koos tasulise parkimisega. Inimene annab loomulikult nõusoleku, et me võime tema andmeid kasutada ja ta registreerib äpis oma autonumbri. Keskusesse sõites läheb tõkkepuu üles ja kliendi sisenemine registreeritakse. Äpi kaudu teame veel, kas ta on kliendiklubi liige, millised kauplused talle meeldivad, millised teenuseid ta kasutab. Rakendusega on võimalik inimest keskuses ka positsioneerida, äraeksimise vältimiseks.“ Eestis käib tema sõnul praegu nuputamine, kuidas seda siinsetes oludes kasutada. „Meil lihtsalt on tasuta parkimine, peab mõtlema, kuidas registreerida sisenemine,“ selgitas Eichler.
Kliendiloendurid on tema sõnul Eesti keskustes-kauplustes tavaline nähtus. „Siit järgmine samm on see, et kaubanduskeskuse ukse või mõne sealse kaupluse ukse juures on näotuvastus, mis saab aru, kes sisenes keskusesse. Ja seda mujal maailmas kasutatakse, küllap mingil hetkel jõuab ka meile.“ Ehkki see võib Eestis esiotsa võõristust tekitada, siis paljudes Põhjamaa riikides on taolised tuvastajad juba töös. Ning inimesed ei kurda, sest turvakaalutlustel on tegemist väärtusliku abinõuga.
Mesilased katusele
Kaubanduskeskused käivad ajaga kaasas, et muuta hooneid kaasaegsemateks ning ka energiasäästlikumateks. „Kristiines on näiteks kõik valgustus asendatud leedlampidega, kust tuleb korralik energiasääst Praegu arutame, kas katusele on võimalik paigutada päikesepaneele. Näiteks Iso Omena keskuses Espoos on kogu katus kaetud päikesepaneelidega ja keskuse eskalaatorid ja liftid sõidavad taastuvenergiaga. Katusel on aga mesitarud,“ rääkis Eichler lisades, et mesilasi plaanitakse pidama hakata ka Rocca al Mare keskuse katusel. Ning sinnagi soovib Citycon paigaldada päikesepaneelid, kõik sõltub aga hoone kandevõimekusest. „Sellega tegelevad praegu meie projektibürood. Keskkonnasääst on meie jaoks väga oluline,“ kinnitas kahe kaubanduskeskuse juht.
Tarbijakäitumist ja- kultuuri oskavad Linda Eichleri sõnul kontrollida praegusel ajal päris hästi juba kliendid ise, sest vastavat informatsiooni leidub palju. „Statistika näitab, et inimene koib keskuses vähem, aga ostab rohkem. Juba siit tekib sääst – inimene ei sõida kuu jooksul 20 korda kauplusesse, vaid 5 korda. Tarbijakäitumine on muutumas. Meie omalt poolt püüame anda keskkonnasäästu panuse säästlikuma hoone ja üürnike valikuga.“
Milline on tuleviku kaubandus?
Kui 90ndatel soovis klient eelkõige asju, siis nüüd on olulised elamused. Sellega peavad kaasa minema ka tootjad ja edasimüüjad. Linda Eichleri sõnul on Nike rajanud üle maailma keskustesse show ruumid, kus klient saab disainida ja tellida täpselt omanäolised ketsid, mis kohapeal valmis tehakse. „Seda ma ei arva, et internetimüük füüsilise kaubanduse välja sööb. Pigem tuleb asju koos vaadata. Tänapäeva inimene on rahutu, et kui ta tahab midagi saada, siis ta tahab seda kohe ja kauplused peavad end nende soovide järgi kohandama.“
Teine saatekülaline, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff usub, et kaubanduse, nagu tegelikult kogu tuleviku näo kujundavad praegused lapsed. „Huvitav on vaadata, kuidas lapsed käituvad. Tänaval ei vaata nad ümbrust, nad on silmadega telefonis. Me peame mõtlema, milline on nende ostukäitumine tulevikus, 10 aasta pärast, 20 aasta pärast,“ ütles kinnisvaraekspert. Ka tema on seda meelt, et vähemalt mõneks ajaks füüsiline kaubandus jääb. „On teatud asju, mida sa tahad katsuda ja selga proovida. Võib-olla on kunagi e-kaubandus nii hästi üles ehitatud, et halvasti istuvaid riideesemeid saab kiirelt ja probleemideta vahetada,“ arvas Sucksdorff.
Üks muutus, mida tema ise kaubanduskeskustelt ootab on kõrgema taseme restoraniteenus. „Mida vanemaks ma saan, seda rohkem naudin head restorani. Ma kujutan ette, et tulevikus liiguvad ka restoranid kaubanduskeskustesse. Et pole ole ainult kiirtoit ja teatud kettide söögikohad, vaid saame nautida tõelist gurmeetoitu ja Michelini täride taset.“

Hetkel kuum

Kas üks keskus mahub veel?
Mika Sucksdorffi hinnangul on Tallinnas praegu veel üks piirkond, mille arenedes võiks sinna tulla ka uus suur kaubanduskeskus. Kui ma vaatan tallinna linna, siis kindlasti mingi keskus võiks veel teenindada koplis. Vaatame, kuidas arenevad kopli liinid, kalamaja suund, ma arvan, et sinna võiks veel ühe teha. Miks mitte.“
Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler nõustus, et kunagi ehk tõesti kui kõik selles linnapiirkonnas kavandatud kinnisvaraarendused kord valmis ja inimestega asustatud. „Aga praegu hetkel on head asukohad ära võetud meie ei näe, et rohkem uus keskusi järgmise 5-10 aasta perspektiivis mahuks. Ka meie ise ei taha keskustega tohutult laiaks kasvada, pakume parem kvaliteeti ehk positiivset ja selget ostukogemust.
Kuula saadet "Kinnisvaratund"

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Enimloetud

1
Uudised
  • 11.06.26, 06:30
Galerii: LHV sai Marati Maja renoveerimise 40 miljoniga valmis
2
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
3
Uudised
  • 10.06.26, 09:54
Meeleolukas galerii: Mainor võttis II tervisemajal sarikapärja maha
Lisaks paigutab arendaja 18 miljonit III tervisemajasse
4
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
5
Uudised
  • 09.06.26, 11:29
Sõõrumaa arenduse võlakirjad märgiti üle pea 3 korda
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 11:22
RRK Liiva Keskus saab uue maamärgi esindusliku ja moodsa ärihoone näol

Hetkel kuum

See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Liveni tegevjuht Andero Laur omab kogemust Saksamaa pealinnast.
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Üle kuu aja tagasi raadiovestluses Urmas Sõõrumaaga koorus välja tõsiasi, et arendajal tasub mõelda, et lühike kaotus on pikk võit.
Uudised
  • 09.06.26, 11:29
Sõõrumaa arenduse võlakirjad märgiti üle pea 3 korda
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
Enam kui 22 hektari suurusele kinnistule kavandatakse 67 elamukrunti. Kinnistu kirdenurka jääb ala Rakvere linnas, kuhu kavandab elurajooni Revin Grupp.
Uudised
  • 08.06.26, 10:03
Rakvere külje alla plaanitakse suurt elamupiirkonda
Sellisena peaks see Tervisemaja valmima.
Uudised
  • 04.06.26, 12:18
3 arendaja pingutus toetab mägede renessanssi. Kae galeriid!
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele