Kaubandusturg on muutuste teel. Aina enam on selge, et kõik vanad ja harjumuspärased mudelid enam ei tööta. Viimasel ajal on uued keskused saanud üsna palju kriitikat, „Kinnisvaratund“ arutleb, mida uued võiksid teha teisiti või kas pigem tuleks neid võtta, kui oma ajast ees olevaid.
Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff ja Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler
  • Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff ja Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler
  • Foto: Kinnisvarauudised
Saate külalisteks olid Cityconile kuuluvate Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler ja Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff.
Üha enam tuleb välja mõelda, kuidas inimesi keskusesse meelitada, et peale ostmise oleks tal seal ka lõbus. Samal ajal investeerivad keskused iga teatava aja tagant hoone energiasäästu ning tehnoloogiasse.
Linda Eichler kinnitab, et Cityconi teiste riikide keskustel on oma äpp, mida saab alla laadida. „Näiteks Soomes Iso Omenas töötab see koos tasulise parkimisega. Inimene annab loomulikult nõusoleku, et me võime tema andmeid kasutada ja ta registreerib äpis oma autonumbri. Keskusesse sõites läheb tõkkepuu üles ja kliendi sisenemine registreeritakse. Äpi kaudu teame veel, kas ta on kliendiklubi liige, millised kauplused talle meeldivad, millised teenuseid ta kasutab. Rakendusega on võimalik inimest keskuses ka positsioneerida, äraeksimise vältimiseks.“ Eestis käib tema sõnul praegu nuputamine, kuidas seda siinsetes oludes kasutada. „Meil lihtsalt on tasuta parkimine, peab mõtlema, kuidas registreerida sisenemine,“ selgitas Eichler.
Kliendiloendurid on tema sõnul Eesti keskustes-kauplustes tavaline nähtus. „Siit järgmine samm on see, et kaubanduskeskuse ukse või mõne sealse kaupluse ukse juures on näotuvastus, mis saab aru, kes sisenes keskusesse. Ja seda mujal maailmas kasutatakse, küllap mingil hetkel jõuab ka meile.“ Ehkki see võib Eestis esiotsa võõristust tekitada, siis paljudes Põhjamaa riikides on taolised tuvastajad juba töös. Ning inimesed ei kurda, sest turvakaalutlustel on tegemist väärtusliku abinõuga.
Mesilased katusele
Kaubanduskeskused käivad ajaga kaasas, et muuta hooneid kaasaegsemateks ning ka energiasäästlikumateks. „Kristiines on näiteks kõik valgustus asendatud leedlampidega, kust tuleb korralik energiasääst Praegu arutame, kas katusele on võimalik paigutada päikesepaneele. Näiteks Iso Omena keskuses Espoos on kogu katus kaetud päikesepaneelidega ja keskuse eskalaatorid ja liftid sõidavad taastuvenergiaga. Katusel on aga mesitarud,“ rääkis Eichler lisades, et mesilasi plaanitakse pidama hakata ka Rocca al Mare keskuse katusel. Ning sinnagi soovib Citycon paigaldada päikesepaneelid, kõik sõltub aga hoone kandevõimekusest. „Sellega tegelevad praegu meie projektibürood. Keskkonnasääst on meie jaoks väga oluline,“ kinnitas kahe kaubanduskeskuse juht.
Tarbijakäitumist ja- kultuuri oskavad Linda Eichleri sõnul kontrollida praegusel ajal päris hästi juba kliendid ise, sest vastavat informatsiooni leidub palju. „Statistika näitab, et inimene koib keskuses vähem, aga ostab rohkem. Juba siit tekib sääst – inimene ei sõida kuu jooksul 20 korda kauplusesse, vaid 5 korda. Tarbijakäitumine on muutumas. Meie omalt poolt püüame anda keskkonnasäästu panuse säästlikuma hoone ja üürnike valikuga.“
Milline on tuleviku kaubandus?
Kui 90ndatel soovis klient eelkõige asju, siis nüüd on olulised elamused. Sellega peavad kaasa minema ka tootjad ja edasimüüjad. Linda Eichleri sõnul on Nike rajanud üle maailma keskustesse show ruumid, kus klient saab disainida ja tellida täpselt omanäolised ketsid, mis kohapeal valmis tehakse. „Seda ma ei arva, et internetimüük füüsilise kaubanduse välja sööb. Pigem tuleb asju koos vaadata. Tänapäeva inimene on rahutu, et kui ta tahab midagi saada, siis ta tahab seda kohe ja kauplused peavad end nende soovide järgi kohandama.“
Teine saatekülaline, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff usub, et kaubanduse, nagu tegelikult kogu tuleviku näo kujundavad praegused lapsed. „Huvitav on vaadata, kuidas lapsed käituvad. Tänaval ei vaata nad ümbrust, nad on silmadega telefonis. Me peame mõtlema, milline on nende ostukäitumine tulevikus, 10 aasta pärast, 20 aasta pärast,“ ütles kinnisvaraekspert. Ka tema on seda meelt, et vähemalt mõneks ajaks füüsiline kaubandus jääb. „On teatud asju, mida sa tahad katsuda ja selga proovida. Võib-olla on kunagi e-kaubandus nii hästi üles ehitatud, et halvasti istuvaid riideesemeid saab kiirelt ja probleemideta vahetada,“ arvas Sucksdorff.
Üks muutus, mida tema ise kaubanduskeskustelt ootab on kõrgema taseme restoraniteenus. „Mida vanemaks ma saan, seda rohkem naudin head restorani. Ma kujutan ette, et tulevikus liiguvad ka restoranid kaubanduskeskustesse. Et pole ole ainult kiirtoit ja teatud kettide söögikohad, vaid saame nautida tõelist gurmeetoitu ja Michelini täride taset.“
Kas üks keskus mahub veel?
Mika Sucksdorffi hinnangul on Tallinnas praegu veel üks piirkond, mille arenedes võiks sinna tulla ka uus suur kaubanduskeskus. Kui ma vaatan tallinna linna, siis kindlasti mingi keskus võiks veel teenindada koplis. Vaatame, kuidas arenevad kopli liinid, kalamaja suund, ma arvan, et sinna võiks veel ühe teha. Miks mitte.“
Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler nõustus, et kunagi ehk tõesti kui kõik selles linnapiirkonnas kavandatud kinnisvaraarendused kord valmis ja inimestega asustatud. „Aga praegu hetkel on head asukohad ära võetud meie ei näe, et rohkem uus keskusi järgmise 5-10 aasta perspektiivis mahuks. Ka meie ise ei taha keskustega tohutult laiaks kasvada, pakume parem kvaliteeti ehk positiivset ja selget ostukogemust.
Kuula saadet "Kinnisvaratund"

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Leiamaakler.ee asutaja Fred Pedersen tegi põhjaliku analüüsi.
Uudised
  • 24.07.26, 06:15
Tahad osta korterit otse omanikult? Vaata, kui palju Sinult küsitakse tegelikult
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Hooneid muudkui kerkib.
Uudised
  • 21.07.26, 11:18
Tartu uusarenduste pakkumine paisub, arendajate hinnasoovid on turust kaugel ees
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Uudised
  • 27.07.26, 08:45
Paisuv parkimisvajadus võib tekitada 2-toaliste korterite defitsiidi
Kodulaenuvõtjaile on saabunud uus normaalsus
Uudised
  • 27.07.26, 11:09
Kodulaenuvõtjaile on saabunud uus normaalsus
Äripäeva kinnisvarakonverensti vestlusringi juhtis Aigar Vaigu. Foto: Raul Mee.
Saated
  • 22.07.26, 10:19
Uued kinnisvarajuhid: suur allahindlus õõnestab usaldust
Taavi Soorm, Kristjan-Thor Vähi ja Ingvar Allekand vaatasid olukorrale ning perspektiivile otsa igaüks omal moel. Moderaatorina ohjas vestlust Aigar Vaigu.
Uudised
  • 23.07.26, 13:07
Arendajad Lätist: Seal on odavam. Ei, see on nõukanostalgia. Aga meie oleme seal juba ammu
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Esimese maja eeldatav valmimisaeg on sügis 2027 ja kahel järgmisel sama aastalõpp.
Uudised
  • 22.07.26, 12:20
Galerii: Everaus alustas Tartu veeres 10,5-miljonilise arenduse ehitamist
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele